Personali- ja palgaarvestuse teenuse saajad

Personaliteenuste osakond pakub personali- ja palgaarvestuse teenust Riigikontrollile, Riigikantseleile ja kõikide ministeeriumide valitsemisaladele, välja arvatud Kaitseministeeriumi valitsemisala. Lisaks teenindatakse kolme sihtasutust ja ühte avalik-õiguslikku institutsiooni. Kokku kuulub alates 2018. aastast teenindamisele 154 asutust.

Personali-ja palgaarvestuse teenuse osutamine toimub vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse ja iga ministeeriumi, Riigikontrolli, Riigikantselei, sihtasutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku vahel kokkulepitud personali- ja palgaarvestuse toimemudelile, milles on reguleeritud poolte ülesanded, info liikumine, õigused ja kohustused.

 

Riigitöötaja iseteenindusportaaliga liitumiseks andke oma soovist teada help@riigitootaja.eevõi tel. 6638 292

KKK

VÕS-lepingute alusel töötavate isikute ravikindlustuse kord muutus alates 01.01.2016

Ravikindlustus ei ole enam seotud töötamise registris tehtud kandega, vaid reaalsete maksude maksmisega. Kuni 31.12.15 oli nii, et võlaõiguslike (VÕS) lepingute alusel töötavate inimeste (juhatuse liikmed, käsunduslepingud, töövõtulepingud jm) ravikindlustuse saamiseks tuli valida töötamise registris õige kood ning alates sellest kuupäevast hakata arvestama vähemalt sotsiaalmaksu miinimummääras töötasu. Ühel kuul tegid kande ära, järgmisel kuul maksid tasu, ülejärgmisel kuul maksid maksud ära. Ravikindlustus hakkas kehtima kande tegemisest ja tüki varem, kui reaalselt selle inimese eest makse maksti.

Alates 01.01.16 on nii, et ravikindlustus hakkab kehtima sellest kuupäevast, kui esitati TSD-deklaratsioon, kus sellele inimesele on deklareeritud tasu miinimummäära ulatuses (390 eurot). Deklaratsiooni saab esitada ka mõned päevad enne tähtaega (10kp), maksud tuleb maksta ikka vastavalt tähtajale. Ravikindlustus kaotab kehtivuse, kui järgmise kuu deklaratsioonis ei ole inimesele miinimumtasu deklareeritud.

Kui inimene töötab mitme väikese võlaõigusliku lepinguga, siis on temale ravikindlustus tagatud, kui tema eest deklareeritud tasud annavad kokku nõutud miinimumi.

Uuest aastast muutusid ravikindlustuse tekkimise, peatumise ja lõppemise reeglid võlaõiguslike lepingute (VÕS) alusel töötavatele inimestele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.  Ravikindlustus hakkab nüüd sõltuma sotsiaalmaksu deklareerimisest deklaratsioonil TSD.  See tähendab, et ei ole enam VÕS lepingute puhul ravikindlustuse tekkimise aluseks TÖRi kanne, vaid TSD-l deklareeritud andmed. Seoses sellega muudetakse ka töötamise registris lepingute liike nii, et kaovad sotsiaalmaksu kuumääraga seotud lepinguliigid. Alles jäävad töötamise liikidena võlaõiguslik leping, juhatuse ja kontrollorgani liikme leping ning samad liigid viisa alusel. Olemasolevate kannetega ei tule maksumaksjatel ise midagi teha, Maksu- ja Tolliamet muudab need automaatselt

Vastuseks Teie küsimusele, et missuguse töötamise liigiga peaks registreerima VÕS lepingulised alates aastast 2016, vastan, et tuleb registreerida töötamise liigiga "võlaõiguslik leping".

Kuidas tasustada, kui töötaja tööaega langeb samaaegselt mitu eri tingimustes töötamise aega?

Töölepingu seadusest tulenevalt toimub eri tingimustes tööaja tasustamine :

  • riigipühal maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu/ või hüvitatakse vaba ajaga
  • öötöö (kell 22.00 kuni 6.00) korral maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu/ või hüvitatakse vaba ajaga
  • ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu/ või hüvitatakse vaba ajaga

Näide: Töötaja on tööl riigipühal, sealjuures tööaeg jääb ajavahemikku 2.00 kuni 6.00 ning töö on tehtud ületunnitööna. Töötaja kuu töötasu on 1120 euri ja kuus on 160 norm töötundi.

töötasu/ kuu norm töötundidega= 1 tunni baastasu (töötasu)

1120/ 160= 7 euri  ühe tunni baastasu (töötasu)

Kui mitu eri tingimustes töötamise aega langevad ühele ajale, siis eritasudega tunnitasu on:

1,0 baastasu (töötasu) +  1,0 (töö riigipühal) + 0,25 (öötöö) + 0,5 (ületunnitöö) = eritasudega tunnitasu

7+ 7+ (7* 0,25)+ (7* 0,5)=  19,25 euri eritasudega tunnitasu

Tööd tehti ajavahemikul 2.00 kuni 6.00 so 4 tundi e aeg, mil töötaja tegi tööd:

19,25 * 4= 77 euri

seega töötajale tuleb maksta nelja tunni eest 77 euri, kuna oli riigipüha ja töötaja tegi samal päeval ületunnitööd ööajal.

Kas väljateenimata puhkusetasu kinnipidamisel arvutatakse tasu töösuhte lõppemisele eelnenud kuuel kuul teenitud töötasust või peaks töötaja tagastama talle tegelikult makstud puhkusetasu, mille ta kunagi n-ö ette sai ja mida ta töösuhte lõppemise päevaks ei ole tasa teeninud?

Tööinspektsioon, kui ka Sotsiaalministeerium on seisukohal, et tagasi saab nõuda tasu, mis on välja makstud ehk tasu, mida töötajale reaalselt rohkem maksti. See tähendab, et töösuhte lõppemisel ei hakata arvestama uut keskmist vaid aluseks võetakse
viimati väljamakstud põhipuhkuse tasu.

Näide:
Isik töötas kuni 25.04.2017. Selle seisuga oli isik puhanud 7 kalendripäeva rohkem, kui ta oli puhkust välja teeninud. Seega tuleb isikult tagasi nõuda enam makstud puhkusetasu 7 kalendripäeva eest, st tagasi nõuda isikule tegelikult makstud raha aja eest, mil isik puhkas,
kuid mille puhul puhkuse kasutamise õiguslik alus on töösuhte lõppemise tõttu ära langenud.

Isiku eelnevad puhkused:

  • 09.01.- 26.01.2017 puhkusetasu 670 eurot 18 kalendripäeva eest (sh 14 tööpäeva)
  • 31.03.2017 puhkusetasu 43,48 eurot 1 kalendripäeva eest (sh 1 tööpäev)

Tagasi nõutakse viimati puhatud 7 kalendripäeva puhkusetasu, so 1 kalendripäev 31.03.2017 ja 6 kalendripäeva perioodi 09.01.-26.01.2017 eest.

Arvutuskäik:
43,48+ ( 670/ 18* 6)= 266,81 eurot

Töösuhte lõppemisel peetakse isikul kinni tasu 266,81 eurot väljatöötamata põhipuhkuse eest.

Soovituslikud andmed, mis peaksid kajastuma personali-ja palgaarvestuse dokumentides

  • Dokumendi liik: Töötaja koormuse muutmine töölepingu muutmisega

Andmed, mis peaksid dokumendis kajastatud olema: 
- töötajale määratud koormuse eest vastav tasu;
- muudatuse alguse kuupäev;
​- töötaja koormuse muutmine käskkirjaga;
​- asutuse nimi;
​- töötajale määratud koormuse eest vastav tasu;
​- muudatuse alguse kuupäev;
​- õiguslik alus viitega paragrahvile.

  • Dokumendi liik:  Võlaõiguslik leping

Käsundusleping sõlmitakse: kui üks isik kohustub osutama teisele isikule teenuseid (suunatud protsessile).

Töövõtuleping sõlmitakse: kui isik kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (suunatud tulemusele).

Andmed, mis peaksid dokumendis kajastatud olema: 
lepingu number;
tööde teostamise periood; 
selge informatsioon maksustamise kohta.

  • Dokumendi liik:  Leping mitteresidendiga

Andmed, mis peaksid dokumendis kajastatud olema: 
mitteresidendi isikukood/sünniaeg;
finantseerimise allikas;
maksustamise info eesti keeles;
pangaandmed (swift kood, panga nimi, riik).

Ülekandekulud jagatakse saatja ja saaja vahel võrdselt.

  • Dokumendi liik:  Teenistussuhte lõpetamise käskkiri

Andmed, mis peaksid dokumendis kajastatud olema: 
ametiasutuse nimetus;
ametniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
selle ametikoha nimetus, millelt ametnik vabastatakse;
vabastamise põhjendus;
vabastamise alus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
ametnikule makstav hüvitis, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
lõpparvest kinnipidamine, kui sellekohane vajadus kaasneb seoses teenistusest vabastamisega;
teenistussuhte viimane päev või ametniku üleviimisel seniselt ametikohalt vabastamise päev;
vaidlustamisviide.

  • Dokumendi liik:  Töölepingu lõpetamine

Andmed, mis tuleb kirjalikult personaliarvestajale edastada:
viimane tööpäev;
töösuhte lõppemise alus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile; 
kasutamata/ kinnipidamisele kuuluvate  puhkusepäevade arv;
selle ametikoha nimetus, millelt töösuhe lõppeb (juhul, kui töötajal on mitu ametikohta.

  • Dokumendi liik:  Lisatasude vormistamine 

Andmed, mis peaksid dokumendis kajastatud olema: 
tasuliik (DHS-i väljal);
lisatasu summa brutos;
finantseerimise allikas (juhul kui erineb põhipalgast);
perioodiliste lisatasude puhul periood.