Sa oled siin

Riigi Tugiteenuste Keskus hankis korraga 95 sõiduautot

12 aprill 2018

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) hankis esmakordselt sõiduautode ühishankega asutusele 95 autot riigiülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks. Ühishangete korraldamine on osa üleminekust tugiteenuste kesksele teenuse osutamisele ning toetab riigireformi eesmärkide elluviimist, mille fookuses on tõhustada avalikke teenuseid.

„Korraldasime  esmakordselt üleriigilise sõiduautode ühishanke, kus osales 33 riigiasutust. Arvestades osapoolte ja hangitavate autode suurt arvu on see üks mahukamaid ja keerukamaid läbiviidud hankeid,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektor Tarmo Leppoja. „Asutuste huvi ühishankimise vastu on suur. Eesmärk on saada soodsamad hinnad ning paremad lepingutingimused ja seega hoida kokku maksumaksja raha.“

Kui siiani korraldasid asutused sõidukite riigihankeid üksikult ise, siis uudse lahendusena korraldas RTK möödunud aastal sõidukute liisimiseks kaks eraldi hanget, millest ühe hanke raames osteti sõidukid ning teise hanke raames sõidukitele finantseerimisteenust kõikidele asutustele korraga. Kahe eraldi riigihanke korraldamise eesmärk oli saavutada suurem konkurents sõiduautode müüjate ning liisinguteenuse pakkujate vahel. Riigihangete tulemusena sõlmiti raamlepingud kokku 16 ettevõttega 18 kuuks.

Sõiduautode finantseerimiseks sõlmiti viie ettevõttega raamleping ning autode hankimiseks eelistati kasutusrendi teenust. Uusi sõidukeid hangiti näiteks rahandus- ja keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaametile, Lennuametile, Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolile, Maksu- ja Tolliametile jt. Sõlmitud kasutusrendi lepingud on erineva pikkusega, kõige enam eelistati 48-kuulist liisinguperioodi. Esimese tellimuse maksumus oli hinnanguliselt 1 076 760 eurot. Võrreldes keskmiste turuhindadega oli soetatavate erinevate sõidukite hind 5–10 protsenti soodsam.

„Küsisime raamhankes osalenutelt tagasisidet ja selgus, et enamjaolt ollakse hanke korraldusliku poolega rahul,“ lisas Leppoja. „Enamike riigiasutuste hinnangul nende halduskulud vähenesid, kuna nad ei pidanud ise hanget korraldama. Hoiti kokku tööaega ja vähenes tegevuste dubleerimine. Lisaks tehti ettepanek uue hankega suurendada standardite valikut, näiteks luua juurde N1G standard.“

Edaspidiste sõidukite soetuse vajaduse otsustavad ühishankes osalenud riigiasutused jooksvalt ning esitavad oma tellimuse raamlepingu partneritele, viies läbi konkursid, milles raamlepinguga hõlmatud ettevõtted omavahel konkureerivad  ning esitavad konkreetsed pakkumused. Rahalised kohustused võtab riigiasutus konkursi tulemusel sõlmitava hankelepinguga. Sõidukite tellimise kohustus tekib üksnes siis, kui on sõlmitud hankeleping.

Riigiasutused jätkavad iseseisvalt selliste sõidukite hankimist, mida riigihange ei hõlma, näiteks alarmsõidukid, eriotstarbelised sõidukid, M1G-kategooria sõidukid, haagised, veoautod, bussid ja mootorrattad.

Valitsusasutusel ja nende hallatavatel asutustel oli möödunud suve seisuga kokku 4476 maismaasõidukit, sealhulgas 1534 alarm- või eriotstarbelist sõidukit. Enim on riigi kasutuses või omandis tavakasutuses M1-kategooria sõiduautosid, kokku 1576.

Lisaks sõiduautode ühishankele on RTK korraldanud riigiasutustele keskselt veel sõidukikütuse, koopiapaberi ning bürootarvete soetamise hankeid. Sellel aastal on ettevalmistamisel reisikorraldusteenuse ühishange, mida samuti korraldatakse üleriigiliselt esmakordselt.

  • M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.
  • N1 kategooria (kaubik) on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t.