Hüpoteegi pidamine

Maareformi seaduse alusel sõlmitud erastamislepingute järelmaksunõudeid, hoonestusõiguste ja kasutusvalduste tasude nõudeid on võimalik kontrollida lepinguosalisel eesti.ee kaudu.

Sisselogimise järgselt tuleb avada menüü Minu andmed ja valida Kinnisvara. 
Seejärel kuvatakse sisenemise link järelmaksunõuete infosüsteemi, mille kaudu on võimalik tutvuda nõuete hetkeseisuga ja algatada soovi korral pangalinkide vahendusel  tasumine.

Juhime tähelepanu, et nõude summa peab jõudma Rahandusministeeriumi kontole maksetähtajaks. Pankadevahelise ülekande korral peab arvestama, et makse võib jõuda saaja panka alles järgmisel pangapäeval ning nädalavahetusel ja riigipühadel algatatud pankadevahelised ülekanded jõuavad kohale alles järgmisel pangapäeval. Soovitame seetõttu võimalusel teha ülekanded maksetähtajale eelneval pangapäeval.

Kui olete Riigi Tugiteenuste Keskusele esitanud oma kontakt e-postiaadressi, saadab infosüsteem enne lähenevat maksetähtaega meeldetuletuse, kus on kirjas tasumisele kuuluv summa, arvelduskonto numbrid ja ülekandeks vajalik viitenumber. 



Hoonestusõiguste ja kasutusvalduste tasude puhul saadame arved välja enne lähenevat maksetähtaega.

Kinnistusraamatusse on riigi kasuks seatud hüpoteek maa järelmaksukohustuste täitmise tagamiseks. Hüpoteek on võimalik kinnistusraamatust kustutada peale maa väljaostuvõla ja kaasnevate kohustuste täielikku tasumist.
 
Hüpoteegi kustutamiseks tuleb pöörduda notarisse (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) - toimingu aeg ja koht kokku leppida hüpoteegipidajaga vähemalt viis tööpäeva varem. Palun vaata, kes teenindab vastavat maakonda. 

Taotlus esitada aadressile maahypo@rtk.ee või posti teel Riigi Tugiteenuste Keskus, Lõkke tn 4, Tallinn, 10122
 
Taotleja peab tasuma riigilõivu kinnistusraamatu kande tegemiseks ja notariaaltoimingute eest notarist antud maksejuhiste kohaselt.

Kinnistu jagamise eelduseks on, et välja on mõõdistatud eraldiseisvad katastriüksused, mis on kantud maakatastrisse. Kinnistu jagamiseks tuleb esitada hüpoteegipidajale kirjalik taotlus.
 
Taotluse läbivaatamise käigus hinnatakse tagatiseks jääva(te) katastriüksuste katteväärtust tasumisele kuuluva kohustuse suhtes. Hüpoteegipidaja aktsepteerib litsentseeritud hindaja poolt allkirjastatud hindamisakti. Eksperthinnangu koostaja peab vastama maa hindamise seaduse paragrahvi 4 lg 2 sätestatud nõuetele ja omama vastavat tegevuslitsentsi. Maahindajate nimekiri asub Maa-ameti koduleheküljel. (https://www.maaamet.ee/et/maa-amet/tegevuslitsentsid/litsentseeritud-maa-hindajad)
Eksperthinnangu tulemusena peab olema tuvastatud kohustust hüpoteegina tagama jääva kinnistu harilik väärtus (turuväärtus).
 
Erandina, kui jagamine toimub avalikes huvides või kui saab olemasolevate andmete põhjal kindlalt tuvastada, et jagamine ja hüpoteegi alt vabastamine ei kahjusta hüpoteegipidaja huve, võib hüpoteegipidaja lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta.
 
Hüpoteegipidaja vormistab haldusakti hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse saamisest.

 

1. Hüpoteegipidajale esitatakse taotlus (näidis allpool) koos  kehtiva metsamajandamiskava, metsateatise ja juriidilise isiku esindaja volikiri.
 
Taotlus esitada aadressile maahypo@rtk.ee või posti teel Riigi Tugiteenuste Keskus, Lõkke tn 4, Tallinn, 10122

Hüpoteegipidajavõrdleb lepingulise kohustuse jääki ja katteväärtuse vastavust peale raiet. RTK kasutab katteväärtuse arvutustes raiemahu tihumeetri maksumust 5,6 eurot/tm.
Kui hüpoteegi pidaja arvutuste kohaselt tuleb raie kooskõlastamiseks juurde maksta, saadab RTK taotlejale juurdemaksu summa suuruse ja makserekvisiidid. Nimetatud summa võrra vähendatakse kinnistu järelmaksu  võlakohustust järgmise jooksval aastal tasutava maksekorra eest (intressidega) ja ülejäänud summas maksegraafiku lõpust. Peale hüpoteegipidaja poolt esitatud summa laekumist edastab RTK taotlejale nõusoleku raieks.
 
2. Kui taotleja soovib hüpoteegipidaja nõusolekut raieks kinnisasja hariliku väärtuse (turuhinna) alusel, tellib taotleja kinnistu kohta, kus raiet teha soovitakse, eksperthinnangu ja esitab selle koos muude vajalike andmetega (metsamajandamiskava, metsateatis, juriidilise isiku volikiri) RTK-le.
 
Eksperthinnang hüpoteegiga tagatud kinnistu hindamiseks peab vastama maa hindamise seaduse § 8 lg 2 alusel välja antud maa erakorralise hindamise korrale. Nimetatud korra punkt 5 kohaselt on hindamise õigus isikul, kellele vastavalt maa hindamise seaduse paragrahvi 4 lõikele 1 on antud vastav tegevuslitsents. Nimekiri litsenseeritud maahindajatest asub Maa-ameti koduleheküljel (https://www.maaamet.ee/et/amet-kontakt/tegevuslitsentsid/litsentseeritud-maa-hindajad).
 
Eksperthinnangu tulemusena peab olema tuvastatud 
• hüpoteegiga koormatud kinnistu harilik väärtus (turuväärtus) enne ja pärast raiet
• eksperthinnangus peab olema kirjas hinnangu andmises osalenud metsakorraldaja andmed (ees- ja perekonnanimi, tunnistuse nr) ja allkiri. Tunnustatud metsakorraldajate nimekiri asub Keskkonnaagentuuri kodulehel (https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/metsakorraldajad).

Hüpoteegipidaja annab nõusoleku kavandatud raieteks või teeb otsuse  sellest keeldumise kohta hiljemalt kolme nädala jooksul taotluse saamisest

Riigi kasuks seatud hüpoteegiga kinnistu võõrandamisel on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek võla ülekandmise kohta omandajale. Võlakohustuse ülekandmine tuleb vormistada notariaalse lepinguga. Enne võlakohustuse ülevõtmise taotluse esitamist palume veenduda, kas maaüksusega ei kaasne kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest tulenevaid piiranguid.
 
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse ülevõtja maksevõimet ja olemasolevaid kohustusi. Juriidiliste isikute puhul lähtutakse majandusaasta aruandest, maksehäireregistri andmetest ning Maksu- ja Tolliameti andmetest. Vajadusel tuleb juurde esitada täiendavat informatsiooni maksevõimelisuse tõendamiseks.
 
Füüsilised isikud peavad koos taotlusega esitama majandusliku olukorra deklaratsiooni.
 
Taotlust ei rahuldata üldjuhul võlgnevuste olemasolul maa erastamislepingute osas, võlgnevuste korral Maksu- ja Tolliametile, kui on esitamata majandusaasta aruanded juriidiliste isikute puhul, mis võimaldaks maksevõimet hinnata, negatiivse või alla kohustuslikku määra omakapitali korral (vajalik esitada täiendavad selgitused majandustegevuse jätkumise kohta), kui kohustused ületavad füüsilise isiku sissetulekuid.

Tulenevalt maareformi seaduse § 22³ lõikest 9 on isikul, kelle laps on sündinud pärast 1996. aasta 07. juunit, õigus maa erastamisel ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel taotleda maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist 1600 euro ulatuses iga pärast 1996. aasta 07. juunit sündinud lapse kohta (näiteks kaksikute sünni korral on lapsevanemal õigus kahe lapse sünnist tuleneva soodustuse saamiseks). Väljaostuvõla kustutussummat (1600 eurot lapse kohta) võib kasutada mitme maatüki ostueesõigusega erastamisel tekkinud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks. Soodustuste saamiseks tuleb täita allolev taotlus.

Taotluse täitmisel juhinduge alljärgnevast:

Elukohaks märkida koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab.

Väljaostuvõla kustutamine tuleb märkida juhul, kui maa müügileping  on juba sõlmitud. Enammakstud summa tagastamise kasti tehakse märge juhul, kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast.

Kui taotluse esitaja või teine lapsevanem on varem kasutanud selle lapse sünnist tulenevat soodustust osaliselt, siis näidatakse ära milliste kinnistute erastamisel ja kui suures ulatuses on soodustust kasutatud. Taotlusele tuleb lisada varasem väljaostuvõla kustutamise otsus või vastav allkirjastatud leping. 

Juhul, kui maa väljaostuvõlg või müügihind on väiksem kui 1600 eurot, on isikul õigus kasutamata jäänud osa kasutada edaspidi maa erastamisel.

Juhul, kui erastatava maa omandamiseks on müügileping sõlmitud, langetab Riigi Tugiteenuste Keskus esitatud dokumentide põhjal otsuse maa väljaostuvõla kustutamise kohta.

NB! Juhul, kui maa omandamiseks on müügileping veel sõlmimata, tuleb esitada taotlus maa müügihinna vähendamise kohta Maa- ametile.

Tulenevalt maareformi seaduse § 22 ³ lõikest 10 on isikul, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last, õigus maa erastamisel ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel taotleda maa väljaostuvõla kustutamist 1600 euro ulatuses. Samade laste kasvatamise ja ülalpidamise eest saab maa väljaostuvõla kustutamist taotleda vaid üks neid lapsi kasvatav ja ülal pidav isik. Väljaostuvõla kustutussummat (1600 eurot) võib kasutada mitme maatüki ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastamisel tekkinud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on käesolevas lõikes nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist.  Enne 1997. aasta 30. novembrit sõlmitud maa ostu-müügilepingute korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada, kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli alla 18-aastast last. Pärast 1997. aasta 30. novembrit võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada, kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal või kui pärast ostu-müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18-aastastest lastest. Soodustuste saamiseks tuleb täita allolev taotlus. 

 

Taotluse täitmisel juhinduge alljärgnevast:

Elukohaks märkida koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab.

Väljaostuvõla kustutamine tuleb märkida juhul, kui maa müügileping  on juba sõlmitud. Enammakstud summa tagastamise kasti tehakse märge juhul, kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast.

Kui taotluse esitaja või teine lapsevanem on varem kasutanud laste hooldusega seotud soodustust osaliselt, siis näidatakse ära milliste kinnistute erastamisel ja kui suures ulatuses on soodustust kasutatud. Taotlusele tuleb lisada varasem väljaostuvõla kustutamise otsus või vastav allkirjastatud leping.

Juhul, kui maa väljaostuvõlg või müügihind on väiksem kui 1600 eurot, on isikul õigus kustutussumma kasutamata jäänud osa kasutada edaspidi maa erastamisel.

Juhul, kui erastatava maa omandamiseks on müügileping sõlmitud, langetab Riigi Tugiteenuste Keskus esitatud dokumentide põhjal otsuse maa väljaostuvõla kustutamise kohta.

NB! Juhul, kui maa omandamiseks on müügileping veel sõlmimata, tuleb isikul esitada taotlus maa müügihinna vähendamise kohta Maa- ametile.