Pärnus toimus seirekomisjoni koosolek ja külastati toetatud projekte

18.-19. mail viibis Eestis Euroopa Komisjoni delegatsioon, et saada ülevaade Eesti taastekava (RRF) ja perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisest ning osaleda iga-aastasel üritusel sotsiaalpartnerite ja huvigruppide esindajatega. Taastekava seirekoosolek oli mitte ainult esimene Eestis, vaid võib ka öelda, et esimene kogu maailmas, sest fond on veel nii uus. Delegatsiooni töökoosolekud toimusid seekord Pärnus ja külastati ka erinevaid Pärnu paiku, mida on eurotoetuste abil arendatud.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses kuulati ülevaadet piirkonna ESF projektidest haridusvaldkonnas – mida on tehtud ja edaspidiseks planeeritud, kuidas meetmed toimivad ja õppureid elus edasi aitavad. AS-is Ecobirch tutvuti aga ressursitõhususe investeeringuga – ligi poole miljoni eurone toetus EL Regionaalarengu Fondist aitas moderniseerida tootmisprotsessi ja projekti tulemusena hoitakse liimpuitkilbi tootmisel kokku puitu ja soojust, vähenes ka tekkiva praagi kogus ja suurenes tootlikkus.

Lõunal külastati Hotell Wesset OÜ-d, mis sai hiljuti turismiettevõtete tootearenduse toetust ning hakkab 2022. a sügisel ellu viima projekti „Nullkulu põhimõttel tegutsev peakokasaal Villa Wessetis“. Mida see tähendab? Et midagi ei lasta raisku. Peakokasaalis valmistatakse kohalikust toorainest õhtusööke ja korraldatakse nullkulu põhimõtet tutvustavaid töötubasid. Projekti elluviimisega väärtustatakse ühtlasi ajalugu läbi endise kommivabrikandi loo taaselustamise. Euroopa Regionaalarengu Fondi REACT-EU toetus projektile on 159 000 eurot.

Viimaks vaadati üle MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse projektid, mida on rahastatud nii Euroopa Regionaalarengu Fondist, Sotsiaalfondist kui ka Ühtekuuluvusfondist. Pärnumaal loodi ühtne elektrooniline piletisüsteem ning sellega seotud infosüsteem. Mitme erineva piletisüsteemi (linna- ja maaliinid, õpilassõidud), mida seni korraldavad viis erinevat bussifirmat ja bussijaam, asemel luuakse üks, mida opereerib MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus. Pärnu linnas viidi ka 18 bussi üle kohalikule mootorikütusele - biometaanile (rohegaasile). Arvestuslik CO2 vähenemine on lausa 8344,98 tonni aastas. Kõigis Pärnu 11 lähiliinibussis võeti juba alates 1. novembrist 2019. a. mootorikütusena kasutusele biometaan, millega hoitakse igal aastal kokku 5829 tonni CO2 heidet.

Komisjoni esindajatele tutvustati lähemalt ka sotsiaaltransporditeenuste korraldusmudelit. Ühistranspordiga integreeritud sotsiaaltransporditeenuse pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul.

Viimati uuendatud 10.06.2022