Kasulik teada

 Struktuuritoetuse seaduse läbivad õigusaktid, sealhulgas

 

Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo. Logoga tähistatakse toetust saanud projekti objekte ja tegevusi vastavalt teavitusmäärusega seatud nõuetele.

Logo kasutatakse lähtudes toetust saanud projekti iseloomust kas kleebisel, kodulehel, plakatil, stendil, tahvlil või lisatakse logo objektile tootmise käigus. Logo kasutamise juhend (PDF).

Üldised kujundusfailid ja fondispetsiifilised kujundusfailid eesti ning inglise keeles (sh logodega slaidipõhjad) on leitavad struktuurifondi kodulehel.

 

Regionaalarengut toetatakse mitmete siseriiklike regionaalarengu programmide kaudu. Toetuse kasutamine peab olema avalik ja läbipaistev, seepärast on nõutav toetuse saamisest avalikkuse ja kasusaajate teavitamine. Teavitada tuleb järgmistest siseriiklikest regionaalarengu programmidest:

Rahandusministeeriumi meelespea regionaalarengu programmidest teavitamise kohta (418.51 KB, PDF) 

Maaeluministeeriumi meelespea regionaalarengu programmidest teavitamise kohta (257.27 KB, PDF) 

 

Rahandusministeeriumi logo kohaldub:
 

 

• Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest, s.h ka riigi sihtasutuste (nt EAS, KIK, PRIA) või avalik-õiguslike asutuste (nt Kultuurkapital) ja avaliku sektori valitseva mõju all olevate äriühingute poolt antavad toetused ning riigiabi võib anda mitte üksnes rahaliste toetuste või intressitoetuste vormis, vaid ka laenu, laenutagatise, kapitalisüsti jms vormis;
• Abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks või omavad abimeedet administreerivad ametkonnad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
• Abimeede annab eelise abi saajale, näiteks: ettevõtja ostab/rendib riigi maad hinnaga, mis on madalam turuhinnast, ettevõtja müüb riigile maad turuhinnast kõrgema hinnaga, sooduslaen, ettevõtja saab riigilt riskikapitali tingimustel, mis on soodsamad kui erainvestori poolt pakutava riskikapitali puhul, maksuvabastused, toetus koolitusel osalemiseks; investeeringutoetus;
• Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel, praktikas piisab üldjuhul selle tingimuse täitmiseks, kui abisaaja osaleb majandustegevuses. Otsustavaks teguriks on siinkohal potentsiaalne konkurentsi moonutamine, mitte asjaolu, et tegelikkuses avalduvad moonutamise tagajärjed üksnes kõnealuses liikmesriigis. Ka abisaaja õiguslik vorm ei oma tähtsust – näiteks võib mittetulundusühing olla tegev majandustegevuses (MTÜ-de puhul võib olla tegemist riigiabiga MTÜ-le või tema liikmetele. Üldjuhul, kui kaubaturul tegutseb MTÜ (tema liikmed on delegeerinud neile seadusega pandud ülesande MTÜ-le – näiteks jäätmete kogumise ja taaskasutuse), tuleks abi saajaks lugeda MTÜ-d. Kui aga MTÜ on vaid abi vahendaja, on abi saajad MTÜ liikmed).

Juhul kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Täpsemalt saab riigiabist lugeda riigiabi käsiraamatust, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt http://www.rahandusministeerium.ee/riigiabi.

 

Kuigi artikkel 107 annab riigiabi üldise keelu, on selles artiklis ja selle alusel vastu võetud õigusaktides (sh. vähese tähtsusega abi määrus, grupierandite määrus, eri valdkondade riigiabi suunised) toodud erandid sellele keelule.

Vähese tähtsusega abi on seega üks erandeid, mille alusel võib riigiabi tunnustele vastavat toetust ettevõtjatele anda.

Ettevõtjatel on võimalik taotleda ja kasu saada erinevatest riiklikest toetusmeetmetest ja programmidest, mille kaudu ettevõte saab erinevat liiki riigiabi. Üldjuhul ei ole erinevatel abi liikidel piirmäärasid ühe ettevõtte kohta, kuid erandiks on vähese tähtsusega abi (VTA). 

Vastavalt määrusele 1407/2013 ei tohi ühele ettevõtjale, ja kontsernile, millesse ettevõtja kuulub, antava VTA kogusumma mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vähese tähtsusega hulka loetakse ka põllumajanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 1408/2013) ja kalanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 717/2014). Ehk siis määruse 1407/2013 alusel VTA andmisel ei tohi selle määruse alusel antud VTA-le ületada 200 000 eurost piirmäära koos põllumajandusliku ja kalandusliku VTA-ga. 

Rendi või tasu eest kaupu vedava maanteetranspordi valdkonnas tegutseva taotleja puhul ei ületa mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot. 

 

Abi andmise hetkeks tuleb lugeda taotluse rahuldamisotsuse kuupäeva, ehk siis kuupäeva, millal ettevõtjal tekkis seaduslik õigus seda abi saada. Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi summaks tuleb lugeda kehtiva rahastamisotsuse toetuse summat. Juhul kui rahuldamisotsust on projekti elluviimise käigus muudetud, siis läheb arvesse viimase rahastamisotsuse toetuse summa (VTA saamise kuupäevaks jääb ikkagi algse rahastamisotsuse kuupäev). Lõppenud projektide puhul, kus väljamakseid enam ei toimu, läheb arvesse tegelikult välja makstud toetuse summa. Ehk kui projekt viidi tegelikult ellu väiksemas mahus võrreldes rahastamisotsusega ning osa projekti eelarvest jäeti kasutamata, siis läheb arvesse tegelikult kasutatud toetus.

Kõigi abi andjate poolt ettevõtjale antud VTA ja ka muu riigiabi kohta saab infot Rahandusministeeriumi riigiabi- ja vähese tähtsusega abi registrist, kuhu on võimalik päringut teha aadressilt http://www.rahandusministeerium.ee/riigiabi.