Kasulik teada

Kasulik teada

Struktuuritoetuste õigusaktid

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus
 

Euroopa Liidu õigusaktid 2014–2020

Meetmepõhised õigusaktid 2014-2020

Kogu Euroopa Struktuuri- ja Investeerimisfonde puudutava informatsiooniga on võimalik tutvuda veebilehel www.struktuurifondid.ee.

Teavitamine

Teavitamine struktuurivahenditest saadud toetusest

 
Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo. Logoga tähistatakse toetust saanud projekti objekte ja tegevusi vastavalt teavitusmäärusega seatud nõuetele.

Logo kasutatakse lähtudes toetust saanud projekti iseloomust kas kleebisel, kodulehel, plakatil, stendil, tahvlil või lisatakse logo objektile tootmise käigus. Logo kasutamise juhend (PDF).

Üldised kujundusfailid ja fondispetsiifilised kujundusfailid eesti ning inglise keeles (sh logodega slaidipõhjad) on leitavad struktuurifondi kodulehel.

Teavitamine siseriiklikest programmidest

 
Regionaalarengut toetatakse mitmete siseriiklike regionaalarengu programmide kaudu. Toetuse kasutamine peab olema avalik ja läbipaistev, seepärast on nõutav toetuse saamisest avalikkuse ja kasusaajate teavitamine. Teavitada tuleb järgmistest siseriiklikest regionaalarengu programmidest:
  • Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede
  • Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine
  • Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede
  • Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm
  • Setomaa arenguprogramm
  • Peipsiveere arenguprogramm
  • Väikesaarte programm
  • Kergliiklusteede toetusskeem
  • Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogramm
 
Rahandusministeeriumi logo kohaldub:
 
  • alates 2018. aasta taotlusvooru esitatud Väikesaarte programmi projektidele;
  • Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi, Kergliiklusteede toetusskeemi ja Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogrammi projektidele, mille abikõlbliku perioodi lõpp-kuupäev on hilisem kui 01.09.2018.a.

.jpg (JPG) .pdf (PDF) .ai (153.87 KB)


Maaeluministeeriumi logo kohaldub:

  • 2018. aasta taotlusvooru esitatud Setomaa arenguprogrammi projektidele;
  • 2018. aasta taotlusvooru esitatud Peipsiveere arenguprogrammi projektidele.

.jpg (JPG) .pdf (PDF) .ai (165.4 KB)

 

Riigiabi

Riigiabi teemat koordineerib ja üldistes küsimustes nõustab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Terviklik ülevaade (sh riigiabi- ja vähese tähtsusega abi register) on leitav http://www.rahandusministeerium.ee/riigiabi.

Mis on riigiabi?

 
Euroopa Liidu asutamisleping põhimõtteliselt keelab riigiabi andmise, välja arvatud juhul kui see on põhjendatud üldise majandusarengu tagamisega. Tagamaks seda, et keelust kinni peetaks ning erandeid rakendatakse ühtlastel alustel kogu EL-s, on Euroopa Komisjon pandud vastutama selle eest, et antav riigiabi oleks kooskõlas EL-i reeglitega.

Riigiabi on EL toimimise lepingu artikkel 107 mõistes “…igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:
  • Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest, s.h ka riigi sihtasutuste (nt EAS, KIK, PRIA) või avalik-õiguslike asutuste (nt Kultuurkapital) ja avaliku sektori valitseva mõju all olevate äriühingute poolt antavad toetused ning riigiabi võib anda mitte üksnes rahaliste toetuste või intressitoetuste vormis, vaid ka laenu, laenutagatise, kapitalisüsti jms vormis;
  • Abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks või omavad abimeedet administreerivad ametkonnad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
  • Abimeede annab eelise abi saajale, näiteks: ettevõtja ostab/rendib riigi maad hinnaga, mis on madalam turuhinnast, ettevõtja müüb riigile maad turuhinnast kõrgema hinnaga, sooduslaen, ettevõtja saab riigilt riskikapitali tingimustel, mis on soodsamad kui erainvestori poolt pakutava riskikapitali puhul, maksuvabastused, toetus koolitusel osalemiseks; investeeringutoetus;
  • Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel, praktikas piisab üldjuhul selle tingimuse täitmiseks, kui abisaaja osaleb majandustegevuses. Otsustavaks teguriks on siinkohal potentsiaalne konkurentsi moonutamine, mitte asjaolu, et tegelikkuses avalduvad moonutamise tagajärjed üksnes kõnealuses liikmesriigis. Ka abisaaja õiguslik vorm ei oma tähtsust – näiteks võib mittetulundusühing olla tegev majandustegevuses (MTÜ-de puhul võib olla tegemist riigiabiga MTÜ-le või tema liikmetele. Üldjuhul, kui kaubaturul tegutseb MTÜ (tema liikmed on delegeerinud neile seadusega pandud ülesande MTÜ-le – näiteks jäätmete kogumise ja taaskasutuse), tuleks abi saajaks lugeda MTÜ-d. Kui aga MTÜ on vaid abi vahendaja, on abi saajad MTÜ liikmed).

Juhul kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Täpsemalt saab riigiabist lugeda riigiabi käsiraamatust, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt http://www.rahandusministeerium.ee/riigiabi.

Vähese tähtsusega abi

 
Kuigi artikkel 107 annab riigiabi üldise keelu, on selles artiklis ja selle alusel vastu võetud õigusaktides (sh. vähese tähtsusega abi määrus, grupierandite määrus, eri valdkondade riigiabi suunised) toodud erandid sellele keelule.

Vähese tähtsusega abi on seega üks erandeid, mille alusel võib riigiabi tunnustele vastavat toetust ettevõtjatele anda.

Ettevõtjatel on võimalik taotleda ja kasu saada erinevatest riiklikest toetusmeetmetest ja programmidest, mille kaudu ettevõte saab erinevat liiki riigiabi. Üldjuhul ei ole erinevatel abi liikidel piirmäärasid ühe ettevõtte kohta, kuid erandiks on vähese tähtsusega abi (VTA). 

Vastavalt määrusele 1407/2013 ei tohi ühele ettevõtjale, ja kontsernile, millesse ettevõtja kuulub, antava VTA kogusumma mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vähese tähtsusega hulka loetakse ka põllumajanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 1408/2013) ja kalanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 717/2014). Ehk siis määruse 1407/2013 alusel VTA andmisel ei tohi selle määruse alusel antud VTA-le ületada 200 000 eurost piirmäära koos põllumajandusliku ja kalandusliku VTA-ga. 

Rendi või tasu eest kaupu vedava maanteetranspordi valdkonnas tegutseva taotleja puhul ei ületa mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot. 

Abi andmine

 
Abi andmise hetkeks tuleb lugeda taotluse rahuldamisotsuse kuupäeva, ehk siis kuupäeva, millal ettevõtjal tekkis seaduslik õigus seda abi saada. Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi summaks tuleb lugeda kehtiva rahastamisotsuse toetuse summat. Juhul kui rahuldamisotsust on projekti elluviimise käigus muudetud, siis läheb arvesse viimase rahastamisotsuse toetuse summa (VTA saamise kuupäevaks jääb ikkagi algse rahastamisotsuse kuupäev). Lõppenud projektide puhul, kus väljamakseid enam ei toimu, läheb arvesse tegelikult välja makstud toetuse summa. Ehk kui projekt viidi tegelikult ellu väiksemas mahus võrreldes rahastamisotsusega ning osa projekti eelarvest jäeti kasutamata, siis läheb arvesse tegelikult kasutatud toetus.

Kõigi abi andjate poolt ettevõtjale antud VTA ja ka muu riigiabi kohta saab infot Rahandusministeeriumi riigiabi- ja vähese tähtsusega abi registrist, kuhu on võimalik päringut teha aadressilt http://www.rahandusministeerium.ee/riigiabi.

Euroopa sotsiaalfondi andmekorje

Perioodil 2014–2020 on Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) eelarve 80 miljardit eurot, Eestile on sellest eraldatud 586 977 010 eurot. Vahendite kasutamise edukust ei peaks mõõtma ainult selles, kui suur osa eelarvest ära suudetakse kasutada, vaid tuleks vaadata ka saavutatavaid tulemusi. Selleks, et raha kasutamise kohta aru anda, sh tulemusi üldistada, on välja töötatud ühised väljundnäitajad ja ühised tulemusnäitajad, mille kogumine on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik. Selleks, et neid näitajaid oleks võimalik võrrelda ning saavutatud tulemusi üldistada, peavad need olema kogutud samadel alustel kõikides liikmesriikides.

ESFi andmekorje alla kuuluvad kõik need osalejad, kelle tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi. RTK rakendatavatest meetmetest kohaldub andmekorje kohustus meetmete 12.1.1, 12.1.2. ja 12.2.7 toetuse saajatele. Rakendusüksusel on kohustus esitada andmed Statistikaametile kord kvartalis. 

Euroopa Sotsiaalfondi andmekorje juhend (906.87 KB, DOCX)

Euroopa Sotsiaalfondi andmekorje vorm (414.45 KB, XLSX)

Juhendid

Korraldusasutuse koostatud „Juhend projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks struktuuritoetusest toetuse taotlejale ja saajale“  (PDF)

Rahandusministeeriumi juhend „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“ (PDF)

Riigiasutustest toetuse saajatele Perioodi 2014-20 struktuurivahendite maksetaotluse kuludokumentide loetelu koostamine SAP BO keskkonnas ja andmete impordi juhend. (DOCX)

Struktuuritoetuste elektrooniline keskkond E-toetus on toetuse saaja töölaud ja abimees. Selleks, et keskkonna kasutamine mugavam oleks, on valminud üldine keskkonda tutvutav video ning juhendid maksetaotluse vormi täitmise kohta.

E-toetuse videojuhendid

Ülevaade keskkonnast - kuidas leida projekti andmeid ja milliseid dokumente saab keskkonnas täita ning esitada.



Maksetaotluse vormi täitmine - kokku on 5 videojuhendit. Esimeses juhendis on ülevaade maksetaotluse vormist. Juhendid 2 ja 3 on põhiliste vormilehtede täitmise kohta. Juhendid 4-5 annavad suunised, kuidas erinevate toetuse maksmisviiside (tegelike kulude alusel, kindlasummaline makse) korral andmeid maksetaotlusesse sisestada. 

– Video 1: vormi üldtutvustus
– Video 2: üldandmete lehe täitmine
– Video 3: kulusid tõendavad dokumendid
– Video 4: kuludokumendi andmete sisestamine
– Video 5: kindlasummaline makse

Toetuse väljamaksmine

Euroopa Liidu toetus makstakse välja alles pärast seda, kui projektikulud on tehtud ja toetuse saaja poolt tasutud.

Projekti kulude hüvitamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele maksetaotluse. Toetus makstakse välja, kas:

  • tegelike ja tasutud abikõlblike kulude alusel (tavamakse)
  • kulude lihtsustatud hüvitamisviiside – ühtne määr, standardiseeritud ühikuhind, kindlasummaline makse – alusel (tavamakse)
  • põhjendatud juhtudel ka ettemaksena

Iga konkreetse projekti toetuse maksmise kord on määratud taotlusvooru määruses.

Projekti partner (taotluse lehel „Partnerid ja makse saajad“ rolliga partner) esitab tegevuste elluviimisel tekkinud kulude aluseks olevad dokumendid toetuse saajale, kes kajastab need projekti maksetaotluses. Makse tehakse toetuse saaja pangakontole, kes kannab selle edasi partnerile.

Kulude hüvitamisviisidest ja toetuse maksmisest loe täpsemalt juhendist projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks (602.56 KB, PDF)peatükid vastavalt 1.10 ja 2.2.

Maksetaotluste esitamine toimub E-toetuse keskkonnas.
Kui vajate keskkonnas toimetamisel tuge, võtke julgelt ühendust oma projekti koordinaatoriga.

Maksete prognoos


Projekti alguses ning vajadusel enne uut eelarveaastat (vaata projekti rahuldamise otsust) tuleb esitada prognoos maksete tegemiseks, milles tuuakse välja maksetaotluste esitamise ajad ja eeldatavad toetuse summad.

Vormid

Aruandlus

Projekti edenemise kohta esitab toetuse saaja rakendusüksusele projekti vahearuandeid ning lõpparuande, mis koosneb projekti tegevuste arengu sisulisest kirjeldusest ja näitajate täitmise saavutamisest.

​Aastaaruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas, v.a tegevuses “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades”. Nimetatud tegevuse aruanded esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemis. 

Maksete prognoos


Projekti alguses ning vajadusel enne uut eelarveaastat (vaata projekti rahuldamise otsust) tuleb esitada prognoos maksete tegemiseks, milles tuuakse välja maksetaotluste esitamise ajad ja eeldatavad toetuse summad.

Aastaaruannete väljad

Aastaaruannetega esitatavad vormid

Sotsiaalministeeriumi projektide vormid

Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise tingimuste (TAT) käskkirjaga kinnitatud toetuse saajatele (ei kehti avatud taotlusvoorude projektidele)

Lisainfo

Hindamiskomisjonid

Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetusmeetme hindamiskomisjoni koosseisu kinnitamine (2.61 MB, RTF)

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusmeetme hindamiskomisjon (2.61 MB, RTF)

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks (2.6 MB, RTF)

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise meetme hindamiskomisjoni käskkiri (2.6 MB, RTF)

Väikesaarte programmi hindamiskomisjoni registreerimisleht (84 KB, DOC)

Kagu - Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme hindamiskomisjoni koosseisu kinnitamine (202.01 KB, PDF)
Kohalik ja regionaalne arendusvoimekus koosseisu muutmise käskkiri​ (201.39 KB, PDF)
17.02.2020