Vabariigi Valitsus kinnitas Taastekava 17.06.2021, Euroopa Komisjon andis kavale heakskiidu 05.10.2021 ning EL Nõukogu kinnitas Eesti Taastekava oma rakendusotsusega 29.10.2021. a. Taastekava aruandluse ja seire üksikasjad lepiti Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel kokku 22.03.22 tegevuskorras.
Eesti taaste- ja vastupidavuskava
Seoses toetusmahu vähenemisega (-12,13%), ajaliste ja rahaliste riskide maandamisega ning EK REPowerEU ettepanekuga otsustas Vabariigi Valitsus 30.06.2022 Taastekavast välja arvata Tallinna haigla (280 MEUR), Rohuküla raudtee (34 MEUR) ja multifunktsionaalsete kopterite soetamise (46,3 MEUR).
21.07.2022 otsustas Vabariigi Valitsus tõsta Viljandi haigla perioodi 2014-2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastuselt ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse, kuna objekt ei valmi lõppeva perioodi abikõlblikkuse tähtajaks ning on läinud arvestatavalt kallimaks (uuenenud summa 72 MEUR).
20.09.2022 otsustas Vabariigi Valitsus asendada Rail Baltic ühisterminali investeeringu 5 Rail Baltic viadukti rahastamisega, kuna ühisterminali hange kukkus läbi ning rahastatav hoone ei valmi enam rakendusperioodil.
Vabariigi Valitsus otsustas 20.09 ja 29.09.2022 vabanenud toetusmahu läbirääkimiste positsiooni järgmiselt: taastekavas olevate kallinenud investeeringute katmiseks: rohetehnoloogiad (5 MEUR), energiameetmed (9,9 MEUR), Tallinna vanasadama trammiliin (10,5 MEUR); ning uute meetmete lisamiseks või olemasolevate suurendamiseks energiakriisiga toimetulekul: lisatoetus ettevõtjatele ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks (10 MEUR); varustuskindluse investeeringute toetusmeede ettevõtjatele (20 MEUR); lisaraha väikeelamute rekonstrueerimise toetamiseks (8,9 MEUR); Lääne-Eesti radar (66,8 MEUR); jaotusvõrgu läbilaskevõime suurendamine (20 MEUR); multifunktsionaalne töölaev (18 MEUR).
Euroopa Komisjoniga on alustatud mitteametlikke läbirääkimisi taastekava muutmiseks.
Mais 2022. a. lepiti EL tasandil kokku REPowerEU algatuses, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohepöörde hoogustamisele. REPowerEU toetuse õigusraam ei ole veel kehtestatud, kuid Eestile eraldatud toetuse maht on hetkel kokku lepitud summas 83 423 000 eurot. Lisaks on võimalik REPowerEU-sse üle kanda kasutamata Brexitiga kohanemise reservi maht 6 615 646 eurot. Kokku on seega võimalik teha rahastamisettepanekuid Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste alustamiseks 90 038 646 euro ulatuses. REPowerEU kasutamiseks tuleb taastekava muuta ja lisada sellesse REPowerEU peatükk, mille tulemuste saavutamise siseriiklik tähtaeg on kõige hiljem mai 2026. a.
REPowerEU peatüki reformid ja investeeringud peavad panustama vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest (lõplik õigusraam ei ole veel jõustunud):
- energiainfrastruktuuri ja rajatiste parendamisse vastamaks nafta ja gaasi varustuskindlusele liidu energiapakkumise mitmekesistamisel („ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet siin ei kohaldata);
- hoonete energiatõhususe ja seotud kriitilise energia-infrastruktuuri suurendamisse, majanduse süsinikuneutraalsuse saavutamisse, säästva biometaani ja taastuva või fossiilivaba vesiniku kasutuselevõttu, taastuvenergia osakaalu suurendamisse;
- siseriiklike ja piiriüleste energiaülekande ja jaotamise pudelikaelade elimineerimisse ning saastevaba transpordi (sh raudteed) ja selle infrastruktuuri toetamisse;
- eelmiste punktide toetamisse tööjõu kiirendatud ümberkvalifitseerimisega roheoskustele, rohepöördega seotud võtmematerjalide ja tehnoloogiate väärtusahelate toetamisse;
- energiavaesusega tegelemisse ja energiatarbimise vähendamise ergutamisse.
Toetatavate reformide ja investeeringute valikul tuleb lähtuda Eestile 2022./2023. aastaks tehtud riigipõhistest soovitustest, mh suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, sealhulgas kasutades RRF-i, kava REPowerEU ja muid ELi vahendeid; vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada fossiilkütuste importi, kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu tagades piisava ühendusvõimsuse ja tugevdades riigisisest elektrivõrku, suurendada energiatõhusust. Arvestades toetuse mahtu, ei ole võimalik kõiki riigipõhiseid soovitusi REPowerEU eelarvega katta.
Lisaks vastavusele REPowerEU eesmärkidega ning kooskõlale riigipõhiste soovitustega, tuleb silmas pidada ka reformide ja investeeringute sobivust kitsasse ajaraami (tulemused peavad olema saavutatud hiljemalt maiks 2026), kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtetega, alternatiivsete rahastusallikate olemasolu, reformi või investeeringu möödapääsmatust ja mõjusust.
Vabariigi Valitsus otsustas 15.12.2022 REPowerEU mahu ulatuses rahastamisettepanekud Taastekavasse lisamiseks ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste alustamiseks järgmiselt: taastuvenergia kiirendamise reform 31,8 MEUR; biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine 20,2 MEUR; väikeelamute energiatõhususe lisaraha 20 MEUR; taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekuse lisaraha 18 MEUR.
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa:
Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Eesti taastekava rohevaldkonna investeeringute üks peamistest sihtrühmadest on ettevõtjad – rahastust on plaanis toetada ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu ning rohepööret toetavate oskuste arendamist. Lisaks on plaanis toetada korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise investeeringuid, samuti tugevdada elektrivõrku, hoogustada tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmist ja viia ellu energiasalvestuse pilootprojekte. Transpordivaldkonnas on plaanis rahastada RRF toel säästva liikuvusega seotud investeeringuid.
Digipöörde raames on plaan toetada koos digioskuste arendamisega investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, samuti ehitussektori e-platvormi loomist ning sellega seotud innovaatiliste digilahenduste prototüüpimist. Lisaks on plaanis viia ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused uuele arengutasemele – sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagada digiriigi pilvetaristu kestlikkus. Toetatakse ka nn viimase miili internetiühenduse kättesaadavust turutõrkepiirkondades.
Sotsiaalkaitse valdkonnas on kavandatud RRFist rahastada tööturumeetmete pakkumist noortele.
In English:
Estonian Recovery and Resilience Plan (RRP) was endrosed by the European Commission on 5th of October 2021 and adopted by the Council on 29th of October 2021.
Composition of Estonian Resilience and Recovery Plan
Viimati uuendatud 24.01.2023