Sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus

Sooline võrdõiguslikkus

Euroopa Liidu toetuste kasutamisel tuleb soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärk lõimida kõikidesse projekti tegevustesse, et kindlustada naiste ja meeste olukorra, huvide, võimaluste ja vajaduste võrdväärne arvestamine ja vältida soolise ebavõrdsuse taasloomist. 

See tähendab, et kõikide projektis kavandatavate tegevuste puhul tuleb hinnata nende võimalikke tagajärgi naistele ja meestele ning vajaduse korral kujundada tegevused selliselt ümber, et need tooksid võrdväärset kasu nii meestele kui ka naistele ja oleksid kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega. 

• Projektides soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega arvestamist jälgitakse strateegia „Eesti 2035“ näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“. 
• Projektide valikul hinnatakse projekti panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse kriteeriumi „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“ alusel.  
• Taotlusvormis peab taotleja kirjeldama, milliseid konkreetseid tegevusi projektis tehakse, et aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.  Ükski projekt ei tohi suurendada soolist ebavõrdsust ega soolist segregatsiooni.

Võrdne kohtlemine, sh ligipääsetavus

Projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel vältida igasugust diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. 

Samuti tuleb projektide ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagada ligipääsetavus erivajadusega inimestele. Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus füüsilisse ja digitaalsesse keskkonda viisil, mis tagab kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või erivajadusest võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta.

Tegevuste planeerimisel tuleb  arvestada, et erinevate  haavatavate gruppide (nt  vanemaealised, puudega inimesed, sisserännanud jne) olukord, probleemid ja võimalused projekti tegevustes osaleda on erinevad ja ühesugune kohtlemine ei taga võrdseid võimalusi. Seega peaks projektis läbi mõtlema tegevused, mis erinevaid haavatavaid gruppe toetaksid ja aitaksid eemaldada barjääre ja takistusi, mis näiliselt ühesuguste tingimuste korral ühte või teise sotsiaalsesse gruppi kuuluvate inimeste reaalseid võimalusi piiravad.

• Projektides vähemusrühmadele võrdsete võimaluste tagamise põhimõttega arvestamist jälgitakse strateegia „Eesti 2035“  näitajaga „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja ligipääsetavuse tagamist mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“.
• Projektide valikul hinnatakse projekti panust vähemusrühmadele võrdsete  võimaluste edendamisse, sh ligipääsetavuse tagamisse  kriteeriumi „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“ alusel.  
• Taotlusvormis peab taotleja kirjeldama, milliseid konkreetseid tegevusi projektis tehakse erinevate vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamiseks ehk kuidas tagatakse erinevate haavatavate gruppide (näiteks  sisserännanud, erivajadusega inimesed) kaasamine ja toetav kohtlemine ja tagatakse erivajadusega inimeste ligipääsetavus. 

Kuidas tagada, et soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtetega oleks projektides arvestatud?

 Kuidas tagada, et soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise
ja ligipääsetavuse põhimõtetega oleks projektides arvestatud? 

Vaata võrdsete võimaluste digitööriistast

Küsimustega võrdõiguslikkuse horisontaalsete põhimõtete rakendamise kohta saab alati pöörduda võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse poole.