2021-2027 rakendusperiood

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on kuus üldist poliitikaeesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.

• Nutikama Eesti saavutamiseks on kavas toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse muutumist ning väike- ja keskmiste ettevõtete arengut. Eesti valitsuse seisukohtade järgi tuleks ettevõtlust ja innovatsiooni toetada, et Eesti oleks ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodaksid kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesti peaks olema hästi toimiv keskkond nutikate lahenduste loomiseks, mis kasvatavad konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja teevad riigivalitsemise tõhusamaks. Eesmärgiks on seatud kindlustada teaduse rahvusvaheliselt kõrge tase, nii et teadusasutuste võrk tegutseks nüüdisaegsetes tingimustes tõhusalt ja jätkusuutlikult. Kavas on edendada ettevõtete, teadlaste ja valitsusasutuste koostööd. Igal motiveeritud ja võimekal tulevasel üliõpilasel peab olema võimalik saada head ja tööturu vajadusi arvestavat kõrgharidust.

• Rohelisem Eesti tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõju leevendamisse. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine. Muu hulgas on struktuurivahendite toel kavas muu hulgas luua võimalusi säästlikumaks energiatarbimiseks, uuendada transporditaristut ja parandada hoonete energiatõhusust.
• Transpordi- ja digivõrgustike abil on võimalik kujundada paremini ühendatud Eesti. Eesti valitsuse üks eesmärk selles vallas on tagada kiire internetiühendus seal, kus turg seda ei suuda. Samuti on kavas rekonstrueerida raudteid, ehitada maanteid ning aidata kasutusele võtta keskkonnasäästlikke transpordivahendeid ja kütuseid.
• Sotsiaalsem Eesti toetab kvaliteetset tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist, suuremat sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele. See hõlmab ka turvaliste kogukondade toetamist, et elanikud oskaksid turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tööturuteenuseid ja töötervishoiusüsteemi arendades on kavas saavutada ja hoida kõrge tööhõive tase, nii et inimestel oleks võimalik pikaajaliselt tööelus osaleda. Laste ja perede heaolu kasvatamine ning elukvaliteedi parandamine soodustab laste sündi.
• Eesti saab olla kodanikele lähemal, toetades kohalikult tasandilt juhitavat arengut ja linnade säästvat arengut. Eesti valitsuse eesmärk on parandada kõigis piirkondades heade töökohtade ning kvaliteetsete teenuste kättesaadavust ja muuta elukeskkond kõikjal meeldivamaks. See tähendab muu hulgas Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, regionaalse ettevõtluse (sh turismi) lisandväärtuse kasvatamist ning vananeva ja väheneva rahvastikuga parema kohanemise toetamist maapiirkondades. Toetust väärib ka Eesti kultuuripärandi ja piirkondlike kultuuriruumide elujõu tagamine ning kultuuri- ja looduspärandi kaitse ning sellega seotud turismiteenuste ja ettevõtjate võrgustike arendamine. 
• Õiglase ülemineku fond on peamine vahend, millega toetada piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, ja vältida piirkondlike erinevuste suurenemist. Selle peamised eesmärgid on leevendada ülemineku mõju, rahastades kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist ning leevendades negatiivset mõju tööhõivele. Õiglase ülemineku fondi eesmärkide saavutamiseks toetatakse selle kaudu investeeringuid sellistes valdkondades nagu digitaalne ühenduvus, puhta energia tehnoloogia, heitkoguste vähendamine, tööstusalade taastamine, töötajate ümberõpe ja tehniline abi.