Urmo: Eesti on Euroopa Liidu riikidest rahade ärakasutamisel 1. kohal. Oleme saanud juba 100% EL toetustest koos ettemaksega kätte, ca 200 mln on vaja veel siseriiklikult ära rakendada ja usun, saame sellega ühise pingtusega hakkama. Rahast olulisem on tegelikult see, et oleme kõik seatud eesmärgid saavutanud ja rohkemgi veel ja selle üle on väga hea meel.
Tiina: Kuna see ei ole Eestile esimene kord lõpetada toetusrahade eelarveperioodi, siis oleme osanud suurenevat töömahtu ette näha ja vastavalt sellele tööd korraldada ja abinõud tarvitusele võtta. Tuleb siiski tunnistada, et mida lõpule lähemale, seda pingelisemaks läheb ja eks me kõik, kes me selles protsessis oleme, nii rakendusüksused, rakendusasutused, aga kõige rohkem toetuse saajad, teeme oma parima, et tulemused saavutada. Tulemus tuleb kindlasti 100% lähedane.
Riigikontrolli ülevaated lõid ühiskondlikku fooni, et euroraha jääb kasutamata ja me kukume riigina selles vallas läbi – kas kunagi oli endal ka selline tunne, et äkki ei toogi tulemust ära?
Urmo: Minul ei ole kordagi sellist tunnet olnud. Meie üheks eesmärgiks on anda kindlus, et me saame toetuste kasutamisega hakkama. Ehk oleksime varem pidanud avalikkusega suhtlema ja näitama, kuidas maksetega edeneme ning andma selge ülevaate, et teatud maksed tulevadki perioodi lõpus.
Kui palju projekte lõpeb perioodi viimasel päeval, siis ei ole võimalik neid toetusi ette varem ära maksta. Saame selgemini anda ülevaate, kui palju neid projekte on ja mis seisus nende elluviimine. Oleme sellest õppinud ning viimase aastaga palju energiat panustanud sinna, et teha kogu toetuste info avalikuks. Kasutame selleks PowerBi visuaale ja see parandab nii juhtimisotsuste tegemist kui ka annab avalikkusele parema ülevaate, et kuhu ja millal iga eurotoetus on antud ning mis sellest on saanud.
Tiina: Kõik asutused teevad oma tööd ja täidavad neile pandud ülesannet. Iga päev projektidega tegeledes omame üsna realistlikku ülevaadet, kuidas meie projektidel tegelikult läheb, mis on kitsaskohad, probleemid, mille lahendamisse tuleb energiat suunata. Meil on tõhus tulemuste jälgimise süsteem, kus me läheme vajadusel kuni üksikprojekti ja töötajani välja ja probleemide ilmnemisel saame kohe reageerida. Seega, ei ole hirmu olnud, et äkki me ei saa hakkama.
Kui aasta alguses oli vahenditest välja maksmata veel 500 miljonit eurot, siis mis olid need tegevused, mis aitasid lõpuks hoo sisse saada?
Urmo: Täna saab öelda, et väga suurt hoogu sisse ei ole saanud, oleme teinud oma osa ära, aga ka seda tänu tihedale koostööle nii rahandusministeeriumi, rakendusasutuste kui ka rakendusüksustega. Igakuiselt jälgime nii tulemuste kui ka maksete edenemist ja anname ka jooksvalt Vabariigi Valitsusele ülevaateid hetkeseisust. Oleme kindlasti ka seadnud ambitsioonikaid eesmärke. Ma usun, et kui me nii regulaarset jälgimissüsteemi ei oleks üles ehitanud, oleksime perioodi lõpus olnud raskustes.
Tiina: Meie põhiline tööriist on igakuine tulemuste jälgimine, samuti palusime toetuse saajatel aasta alguses prognoosida oma väljamakseid, et olla veendunud, et nii tegevused kui rahade liikumine on planeeritud ja ka meie saaksime vastavalt oma ressurssi planeerida. Jälgime pidevalt, et maksete menetluse protsess oleks sujuv, et kõik kontrollitoimingud läheks kiirelt ja tõrgeteta. Oleme vajadusel suunanud ümber töötajaid töölõikudesse, kus on tekkinud suuremad koormused ja järjekorrad. Lisaks oleme pidevas suhtluses kõikide osapooltega, kellest sõltub tulemuse saavutamine.
Toetuste valdkond on RTK-s olnud nüüd viis aastat ja RTK-sse on omakorda konsolideeritud neli väiksemat rakendusüksust. Selle aja sisse on jäänud nii koroonapiirangud kui ka sõja puhkemine Ukrainas. Mis on olnud selle perioodi kõige suuremad väljakutsed?
Urmo: Üheks suurimaks väljakutseks on olnud anda nii toetuse saajatele kui toetuse jagatele suuniseid tarneahelate, sõja või tervisekriisi ajal, kui ise ka vastuseid ei teadnud ja homset päeva ette ei suutnud ennustada. Reeglid olime kokku leppinud, aga nende järgi ei saanud ju enam 100% toimetada. Pean tunnustama kogu tiimi, kes selle kriisiolukorra suurepäraselt ära juhtis, iga järgmise kriisi puhul oli midagi õppida eelmisest. Väga hea koostöö oli partneritega ja ka Euroopa Komisjoniga, kelle käest saime väga kiiresti küsimustele vastused või suunised olukordade lahendamiseks.
Tiina: Olen pikalt toetustega seotud olnud, rakendan juba neljandat struktuurivahendite perioodi. 2014–2020 periood on olnud neist kõige keerulisem, kuna sellesse perioodi langes nii Covid-pandeemia kui Ukraina sõda ja kogu selles määramatuses, mis need endaga kaasa tõid, tuli hakkama saada.
Samuti lisandus palju täiendavaid rahastusallikaid, nagu taasterahastu, Õiglase Ülemineku Fond – kõik need tuli sama kvaliteetselt ette valmistada ja töösse rakendada. Sõja alguses olid kõik šokis ja samamoodi ka pandeemia alguses, paljud tegevused seiskusid, kuid me suutsime kiiresti reageerida, mõeldes, et kui tavapärasel viisil ei ole võimalik paljusid projekte enam rakendada, siis tuleb leida uued lahendused ja võetud eesmärgid ikkagi saavutada. Tänaseks võib öelda, et me oleme nende väljakutsetega suurepäraselt hakkama saanud.
Mida peate lõppeva perioodi suurimateks saavutusteks – RTK jaoks, Eesti jaoks tervikuna?
Urmo: Kõige suuremaks saavutuseks on see, et me oleme ka sellel perioodil suurepäraselt hakkama saanud ja lubatud eesmärgid saavutanud. Me oleme tänast olukorda aastaid ette näinud ja alustasime juba viis aastat tagasi kogu toetussüsteemi tõhustamisega. Kui varem oli rakendusüksuseid kaheksa, siis täna on lisaks RTKle veel kaks, mis tähendab seda, et protsessid on lihtsamad ja tõhusamad. Lisaks kasutame täna ainult ühte infosüsteemi, kui varem oli toetuse saajatele kasutusel kolm erinevat. Kriisid, mis on mõjutanud nii toetuse andmise süsteemi kui ka toetuse saajate võimekust toetusi ellu viia, on meid korralikult proovile pannud ja kui aus olla, siis oleks tahtnud kuu enne perioodi lõppu väljamaksetega paar protsenti paremas seisus olla, kuid meil on siiski veel ainult 4,9% välja maksta ja ma usun, et saame sellega kenasti hakkama. Ka eelmisel perioodil jäi viimastele kuudele mitu protsenti veel maksta ja saime ka siis hakkama.
Tiina: Minu hinnangul on suurimaks saavutuseks see, et me oleme nii keerulistes oludes nii hästi hakkama saanud ja planeeritud eesmärgid saavutanud. Eesti majanduse ja inimeste arendamisse on panustatud 3,7 miljardit eurot, mille mõjust ei ole puutumata ükski riigi regioon ega tegevusvaldkond.
Keit-Pentus Rosimannuse kommentaar:
|
|
2021-2027 perioodi rakenduskava võeti vastu mullu oktoobris. 3,37 miljardit eurot ootab kasutamist. Kuidas meil seni uue perioodiga läinud on – kas see on hoogsalt käivitunud?
Urmo: Uus rahastusperiood on sellest aastast hoogsalt käima läinud ja pea 60% eelarve jagu on toetuse andmise tingimusi juba kinnitatud. Projektide otsuseid on tehtud 1,1 mld ulatuses ja ca 80 mln eurot välja makstud. Paljud projektid on pikaajalised ja maksed tulevadki viitega. Täna võib hinnata, et perioodi käivitamine oleks võinud olla hoogsam, aga viimase aastaga on kõik tubli tööd teinud ja edenemine on väga hea. Oleme Euroopa Komisjonile esitanud ära ka juba esimese uue perioodi maksetaotluse.
Tiina: Perioodi algus on olnud mõnevõrra tagasihoidlikum, kui oleks soovinud, aga samaaegselt eelmise perioodi lõpetamisega oleme sel aastal alustanud ka täiemahulist 2021+ perioodi rakendamist. Oleme läbi viinud nii taotlusvoore erinevates valdkondades kui rakenduvad ka ministeerumide käskkirjalised tegevused. Novembri alguse seisuga on välja makstud 2,4% perioodi eelarvest. 2024. aastal ootame rakendamises suurt hüpet, sest siis on valmis enamik uue perioodi toetuse andmise määruseid, mille alusel projekte ellu viia.
Millised on uuendused toetuste korralduses, et alanud periood kulgeks sujuvalt ja 2028. aastal saaksid meediamajad kirjutada, et Eesti kasutab toetusraha kindlasti edukalt ära?
Urmo: Uue perioodi meetmete loomisel oleme kasutanud teenusedisaini tööriistu selleks, et lähtuda meetmete disainimisel senisest enam kliendi vajadusest. Loodan, et on vähem meetmeid, mis ebaõnnestuvad. See aitab kindlasti ka kiiremini meetmetel käivituda ning suunata toetuse just sinna, kus seda kõige rohkem vaja on ja ka parimal viisil. Eelpool tõin välja, et oleme teinud toetuste info rohkem avalikuks ja perioodi edenemisest on võimalik pidevalt visuaalselt ülevaadet saada. Ma loodan, et meediamajad saavad juba varem kindluse, et nii kavandatud toetused saavad kasutatud kui ka eesmärgid saavutatud. Rohkem võikski meediamajad rääkida mitte rahanumbritest, vaid reaalsest mõjust ja tulemustest.
Tiina: Nii meie kui teiste rakendajate soov on kasutada võimalikult lihtsaid rakendusskeeme, kus reeglid oleks erinevates meetmetes sarnased ja toetuse kasutaja jaoks loogilised ning arusaadavad. Samuti soovime enam keskenduda tulemuse mõõtmisele, mitte niivõrd kulutuste kontrollile. Kindlasti on oluline, et kasutatav infosüsteem oleks hea funktsionaalsusega ja ühenduses riigi teiste süsteemide ja andmebaasidega, et kogu toetustega seotud info oleks kergesti hallatav ja leitav.
Lõpetuseks – miks Eesti üldse vajab Euroopa Liidu toetuseid?
Urmo: Meil lõppes just “Südamega tehtud euroteo” kampaania, kus toodi väga suurel hulgal just kodanike poolt välja edukaid projekte ja see tagasiside näitas, kui olulised tegelikult need projektid on olnud Eesti jaoks igas regioonis. EL toetuste üks eesmärke on konvergents, ehk aidata järele mahajäänud piirkondi. Eesti on kindlasti edulugu oma arenguga ja siin on kindlasti ka Euroopa Liidu toetustel oma roll olnud. Lisaks EL toetustele on oluline osa ka kokkulepete ja ühiste sihtide seadmine ja seda väärtust ei saa alahinnata. EL toetused annavad võimaluse seada pikaajalisi eesmärke ja tänu sellele saame teha ulatuslikke reforme ja muudatusi, millel on ka suurem mõju.
Tiina: EL toetused aitavad vähendada piirkondade majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi ning aitavad vähem jõukad riigid teistega samale tasemele. Euroopa Liidu struktuurifondidest on kahekümne aasta jooksul Eesti majandusse ja inimeste arengusse panustatud 7,6 miljardit eurot, on arendatud nii taristut, tööstust, ettevõtlust, investeeritud tervishoidu, haridusse, inimeste hakkama saamisesse tööturul kui keskkonnahoidu ja veel paljudesse teistesse valdkondadesse. EL toetuste abil on arendatud valdkondi, kus Eesti riigi enda vahendid jääksid napiks ja mis seetõttu jääks tagaplaanile, aga tänu toetustele saame kõik vajaliku tehtud. EL toetused aitavad meie riigil ka kriisidega paremini hakkama saada, tõsta kodanike turvatunnet ja seeläbi tagada Eesti jätkusuutlikku ja stabiilset arengut.
Viimati uuendatud 29.02.2024
