Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused

Kas Tallinna linnapiirkonna KOV saab mõne külaga, mis ei ole linnapiirkonnas, taotleda investeeringuteks toetust?

Meetme tegevused on suunatud kahaneva rahvaarvuga  kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste arendamise projektide käivitamiseks ja koostöö edendamiseks mõjusate tegevuste elluviimiseks. Üldjuhul on väikseimaks projekti tegevuste kavandamise ja elluviimise tasandiks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, mille ulatuses on vajalik teenuse vajadus ning pakkumise pikaajaline korraldus läbi kaaluda enne investeerimisotsuse tegemist. Kuna küsimuse esitanud vald on tervikuna kasvava rahvaarvuga piirkond ja kui arvestada, et muudetavad avalikud teenused peaksid hõlmama tervikuna kogu omavalitsuse üksust, siis nende vajadused on väga erinevad meetme eesmärke arvestades. Kui ka plaanitakse muuta avalikke teenuseid ainult kahaneva rahvaarvuga asulates, külades, siis oma projekti kogu omavalitsuse ülest mõõdet ja mõju. Taotlejaks te määruse mõttes ei kvalifitseeru.

Samas on võimalik olla mõne kahaneva elanikkonnaga omavalitsuse partneriks.
Määruse §-s 13 sätestab, et partneriks võib olla ka Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus, välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda, kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega seotud probleeme. 

Millisest kuupäevast algab ettevalmistavate tegevuste abikõlbulikkuse periood?

Ettevalmistavad kulud on abikõlblikud alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
§ 5 (Kulude abikõlblikkus) lõigete 7 ja 8 kohaselt on lubatud enne taotluse esitamist teha ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid (energiaaudit, ehituslik projekteerimine, ehitusprojekti ekspertiis, ligipääsetavuse ekspertiis, ehitusmaksumuse kalkulatsioon, ehitusgeoloogilised ja -geodeetilised uurimistööd, ehitusloa väljastamine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine) kuni 10% ulatuses investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Tasub teada, et juhul, kui taotlust ei rahuldata, siis neid kulusid (tagasiulatuvalt) ei kaeta.

Kas siin on taotluse esitamise päev see, kus taotlus taotleja poolt konkreetselt sisse antakse (mitte taotluse esitamise tähtpäev)? 

Taotluse esitamise päev on see kuupäev, kui taotleja esitab taotluse e-toetuste keskkonnas koos kõigi vajalike lisadokumentidega. See võib olla varasem, kui taotlusvooru tähtaeg, aga mitte hilisem. . Arvestama peate aga sellega, et taotlust ei võeta menetlusse enne taotlusvooru tähtaega. See tähendab, et kui esitate näiteks taotluse teises grupis 15.novembril 2023, siis see on taotluse esitamise päev. Menetlusse (vastavuskontrolli ja hindamisele) võetakse see alles peale taotlusvooru tähtaega, s.o. peale 29.03.2024.  Positiivse rahastusotsuse korral on projekti tegevuskulud abikõlblikud esitamise kuupäevast alates (v.a ettevalmistavad kulud), kui ei ole just taotluses määratud hilisemat kuupäeva projektitegevuste alguseks. Mitterahastamise või osalise/kõrvaltingimustega rahastamise korral (kui see puudutab juba alanud või tehtud tegevusi), tuleb taotlejal vajadusel endal kantud kulud katta.

Kas ettevalmistavad kulud kaetakse (taotluse rahuldamise otsuse tegemise järel) tagantjärele? 

Kui taotlus rahuldatakse, siis kaetakse projekti ettevalmistamisega seotud abikõlblikud kulud tagant järele esitatud kuludokumentide alusel. Juhime tähelepanu, et juhul, kui taotlust ei rahuldata, siis neid kulusid (tagasiulatuvalt) ei kaeta.

Kas ettevalmistavad kulud on taotluse eelarves? 

Jah. Tasub meeles pidada, et ettevalmistavad abikõlblikud kulud võivad moodustada kuni 10% ulatuses investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. 

Kas ettevalmistavate tegevuste teostamise aeg tuleb taotluses panna projekti abikõlblikkuse perioodi sisse, et kulusid saaks katta või võib nende tegevuste aeg jääda ka väljapoole projekti abikõlblikkuse perioodi ja need kulud kaetakse ikkagi?

Ettevalmistavad kulud on osa projektist seega tuleb määrata projekti abikõlblikkuse algusperiood vastavalt ettevalmistavate kulude algusele. See võib olla kuupäev, mil ettevalmistavate tegevustega alustati, mis jääb vahemikku 1.01.2021 kuni taotluse esitamiseni. Väljaspool projekti abikõlblikkuse perioodi jäävaid tegevusi ei toetata. § 9 (Abikõlblikkuse periood) lõige 2 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi, mille sisse peavad kõik projekti tegevused (ja kulutuste tegemine) ära mahtuma, kusjuures perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 30 kuud peale taotluse esitamise tähtpäeva. Sama lõige märgib veel, et projekti tegevuste teostamise aeg peab jääma toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi.

Kas „taotluste esitamise tähtpäev“ määruse mõistes ja „taotlusvooru tähtaeg“ riigihalduse ministri 16.03.2023 käskkirja nr 65 "Meetme „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ taotlusvooru tähtaja ja eelarve kinnitamine" mõistes on samatähenduslikud? Ehk siis  2.grupi maakonna jaoks on see 29.03.2024?

Taotlusvooru tähtajad on seatud erinevatele maakondadele erinevad (jagatud 2 gruppi). Maakonna jaoks on taotlusvooru ja taotluse esitamise tähtpäevad samad ehk siis 1.grupi maakonnale 30.10.2023 ja  2.grupi maakonnale 29.03.2024.

Mida tähendab siin „toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood“? Kas see ühtib § 9 lõike 1 „toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi“ määratlusega? Ehk siis, kas projekti tegevused tuleb teostada ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2029?

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood tähendab projekti abikõlblikkuse perioodi, mitte kogu toetusmeetme abikõlblikkuse perioodi (selgitus allpool). Projekti ehk toetatavate tegevuste abikõlblik periood peab jääma toetuse andmise abikõlblik perioodi sisse. § 9 lõige 3 sätestab, et taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega.

Kas seda võib mõista selliselt, et taotluses võib määratleda projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva varasemaks? See võib olla enne taotluse rahuldamise kuupäeva? See võib olla enne taotluse esitamise tähtpäeva? See võib olla enne taotluse esitamise päeva?Eelduseks on see, et see alguskuupäev oleks hilisem kui 01.01.2021? Sellist abikõlblikkuse perioodi saab sätestada projekti taotluse rahuldamise otsuses? 

Projektitegevuste ellu viimiseks (v.a.ettevalmistavad tegevused) on maksimaalselt aega 30 kuud taotluse esitamise päevast. Kui projekt sisaldab ettevalmistavaid kulusid (kuni 10% investeeringu maksumusest), siis seatakse projekti tegevuste abikõlblik periood vastavalt nende tegevuste algusele, mitte projektitaotluse esitamise kuupäevale. 

Näiteks kui ettevalmistavate tegevustega alustati 1.09.2021, siis see on projekti abikõlblikkuse alguskuupäev. Samas projekti põhitegevuste alguskuupäev ei saa olla varasem projekti esitamise kuupäevast. Projekti tegevuste lõppkuupäev ei saa olla hiljem kui 30 kuud taotluse esitamise tähtajast. Teise grupi puhul peaks projekti lõpptähtaeg oleme mitte hilisem kui 29.09.2026. Kui aga olete taotluse esitanud varasemal kuupäeval, siis võib projektitegevustega alustada esitamise kuupäevast ja lõpptähtaeg – 30 kuud hakkab jooksma sellest päevast. 

Kokkuvõttes- projekti enda tegevuste (arendusetegevused, investeering)  elluviimise periood ei saa olla pikem kui 30 kuud. Kui projekt sisaldab abikõlblikke ettevalmistavaid tegevusi, siis projekti abikõlblikkuse periood saab olla ettevalmistavate tegevuste võrra pikem. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev.

Kindlasti tuleb arvesse võtta ergutava mõju kohaldumist, kui taotlejale või partneritele antakse riigiabi. Ergutava mõju korral (GE 55, 56) ei ole lubatud enne taotluse esitamist alustada projekti tegevustega (sh ei tohi sõlmida lepinguid, võtta siduvaid kohustusi jms). 

Kas juhul, kui projektitaotlus rahuldatakse, siis on tegevused ja kulutused, mis jäävad taotluses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodi sisse (kuigi on tehtud enne taotluse esitamise tähtpäeva) abikõlbulikud ning tehtud kulutused kaetakse (tagantjärele)? Seda eeldusel, et riigiabi reeglitest on kinni peetud ja et projektitaotlus ikkagi rahuldatakse? Ehk kas taotleja võib võtta riski ja alustada projekti tegevustega enne taotluse rahuldamise otsust?

Eeldusel, et projektil on ergutav mõju ja kui taotlus rahuldatakse, siis on ettevalmistavad kulud, mis on ellu viidud projekti abikõlblikkuse perioodi sees, abikõlblikud kuni 10% ulatuses investeeringu mahust. Jah, taotleja võib võtta riski ja alustada ettevalmistavate tegevustega enne projekti esitamist ja projektitegevustega enne otsuse saamist, kui need tegevused jäävad projekti abikõlbliku perioodi sisse. Taotluse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise korral, tehtud kulusid ei hüvitata ja taotleja peab sellega arvestama. Kui tegemist on riigiabiprojektiga ja abi antakse GE artiklite 55 ja 56 alusel, siis tuleb arvestada, et nende artiklite alusel ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud toetatavad, kuna nendel kuludel puudub ergutav mõju. Selliseid ettevalmistamiskulusid saab toetada vähese tähtsusega abina.§ 9 lõige 4 ütleb veel, et rahastatud (ehitustegevust sisaldava) projekti puhul peavad ettevalmistavad tegevused ja vastavad kulud olema tehtud ning ehitustööde leping sõlmitud 18 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

Kas (eelnevate määruse punktide valguses) võivad ettevalmistavad tegevused ja vastavad kulud olla tehtud ka enne taotluse esitamise tähtpäeva? Samuti, kas ehitustööde leping võib olla sõlmitud enne taotluse esitamise tähtpäeva?

Ettevalmistavad tegevused ja kulud võivad olla tehtud ja makstud enne taotluse esitamise tähtpäeva. Riigiabi andmisel GE artikli 55 ja 56 alusel ei tohi enne taotluse esitamist alustada projekti tegevustega (sh ei tohi sõlmida lepinguid, võtta siduvaid kohustusi jms). Ehitustööd ei ole ettevalmistavad tegevused ja projekti põhitegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist ja projekti tegevuste alguskuupäeva.

Kas projekti omaosalusena võib kasutada teisi toetusmeetmeid või toetajaid?

Jah. Näiteks MATA- meedet saab kasutada omafinansteeringu katmiseks vastavalt selle toetusmeetme tingimustele, kui maakonna arengustrateegia tegevuskavas on rahastusallikana toodud ära nii MATA, kui ka KKAT.

Kas personali töötasud on mingi perioodi jooksul abikõlblikud?

§ 5 lg 2 p 8) personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4; SK lk 18 selgitab pikalt- personalikulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõigetele 1–4, ehk:

1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;
3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;
4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;
5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
6) koolituskulu;
7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

Personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis vastavalt eelnõu lisale või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust....

Kas projekti perioodil on 15% pehmete tegevuste raames võimalik katta teenuse arendamiseks personali kulusid, näiteks palgata seeniortöö spetsialiste? Seeniortöö on  üks vallas pakutavatest avalikest teenustest, mille arendamiseks oleme plaaninud investeeringuid. Küsimus on, kas seeniortöö spetsialistide (analoog noorsootöötajaga) palkamine on abikõlblik tegevus 15% pehmete tegevuste raames?

Personalikulud peavad olema seotud projekti tegevustega ning panustama projekti eesmärkide täitmisse. See tähendab, et palgatud personal viib ellu projektitegevusi ja töötasu on abikõlblik vaid selles mahus, mida ta projekti jaoks teeb. Projektiväliste tegevuste jaoks personalikulud projektis ei ole abikõlblikud. 

Teenuste arendamisega seotud "pehmed tegevused", palume tuua mõned näited. 

Seletuskiri lk 11-Avalike teenuste arendustegevuseks loetakse uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks,  mis võib seisneda teenuskvaliteedi parandamises, uuenduslikes teenuste osutamise viisides (nt e-teenused), vajalikes infosüsteemide loomises ja arendamises,  mobiilsete teenuste loomises ja muudes kohalike omavalitsuste poolt omavahelises või teiste partneritega koostöös osutatavates teenustes, kogukonnateenustes, erinevates pilootprojektides, teenustaristuvõrgustiku terviklikus väljaarendamises, multifunktsionaalsete teenuskeskuste loomises. Oluline on eelnevalt läbi analüüsida teenuse vajadus vananeva ja väheneva rahvastiku tingimuses arvestades, et erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate inimeste vajadused võivad erineda. Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab, et arendustegevuse all mõistetakse arendamist, jätkamist, edasiviimist.

Tooge näide 15 % pehmetest tegevustest näiteks raamatukogu ja lasteaia ühte hoonesse viimisel vms.  

Pehmed tegevused on arendustegevused. Uud või uuendatud avalikud teenused on aluseks investeeringule, mitte vastupidi. Kui te viite kaks asutust kokku, siis kogu teenuste pakett ja funktsioonid tuleb üle vaadata ja leida uudsed lahendused. Tuletame meelde, et teenuste ümberkorraldus peab järgima rahvastiku vananemist ja vähenemist ja seda loogikat järgides oodatakse lisaks füüsilisele kokku tõstmisele ka uuendatud teenuseid- uusi it-lahendusi, uuenduslikul moel teenuse pakkumist jne. 

Kui taotlejaks on piirkondlik vee-ettevõte - kas siis tohib investeering olla kasvava rahvastikuga KOV-is, mis ei asu linnapiirkonnas? 

Ei tohi olla.

Kas ühisveevärgi  ja -kanalisatsiooni arendamise tegevused eeldavad reoveekogumisala olemasolu? 

Jah. Vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele (§4 lg1 p2) toetatakse piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevusi ja investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reoveepuhastite ehitamiseks reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie), juhul kui vee-ettevõtja on reoveekogumisalal alustanud teenuse pakkumist pärast 2021. aasta 1. jaanuari, kui maakonnas asuvatel kõigil reostuskoormusega alla 2000 ie reoveekogumisaladel osutab veeteenust piirkondlik vee-ettevõtja või kui kavandatav investeering tehakse reoveekogumisalal, kus varad antakse piirkondlikule vee-ettevõtjale üle hiljemalt projekti lõpuks. 

§ 15.  Nõuded taotlusele ja tegevustele 1) informatsioon, et projektis kavandatud tulemuse saavutamiseks on tehtud kavandatud tegevuste alternatiivide analüüs või uuring; Küsimus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi investeeringu kohta. Milline uuring peaks olema? 

Tavaliselt kajastatakse alternatiive ÜVVK rajamise või rekonstrueerimise tehnoloogilises projektis. Kui tegemist on ainult torustike rekonstrueerimisega, siis sisuliselt alternatiive pole. Kui rekonstrueeritakse või rajatakse reoveepuhastit, siis on mitmeid tehnoloogilisi alternatiive, millest sobiva valimist tehnoloogilises projektis põhjendatakse.

Määruse § 4 lg 4 p 2 (4) Kas teine punkt tähendab, et investeeringute osas on välistatud kogu nimetatud KOV-ide territoorium ?

Määruse § 4 lg 4 p 2 (4) Toetust ei anta: 2) investeeringuks kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale vee-ettevõtjale, kes ei ole piirkondlik vee-ettevõtja lõike 3 tähenduses, ja investeeringuteks kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud valdadele. 
Tähendab, et KOV vee-ettevõte, kes ei ole piirkondlik vee-ettevõtja, taotleja olla ei saa.

Toatavate tegevuste hulka kuulub: kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendamine, sealhulgas linnakeskuste terviklik elavdamine, eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taaskasutuselevõttu, ning laste- ja noorteatraktsioonide arendamine. Palume täpsustada linnaruumi mõistet ja millistele maakonna linnadele, alevitele see laieneb.

Linnaruumi mõiste tõlgendamisel lähtume asukohapõhises maakonnaplaneeringus toodud linnalise asustusega alade määratlusest. Avaliku linnaruumi arendamiseks sobivad projektitaotlused, mille puhul investeeringu asukoht jääb maakonnaplaneeringus määratud linnalise asutusega alale ning mis panustab meetme ja maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse.

Kas linnaruumi arendamisel peab ka tegema eelnevalt uuringu, mis selle sisu võiks olla?  

§ 15.  Nõuded taotlusele ja tegevustele 1) informatsioon, et projektis kavandatud tulemuse saavutamiseks on tehtud kavandatud tegevuste alternatiivide analüüs või uuring. Oleneb, mis on need planeeritavad konkreetsemad tegevused, mida te linnaruumi arendamiseks teha soovite, võib-olla uuringu asemel ka tegevuste/lahendite alternatiivide analüüs, millest selgub, et just need konkreetsed tegevused või ka lahendused on võimalikest alternatiividest parimad/sobilikumad.

Millist koostööd oodatakse avaliku linnaruumi arendamise projektides?

Avaliku linnaruumi arendamise projektid panustavad  väljundnäitajasse  „integreeritud territoriaalse arengu projektid“. Projektide puhul eeldatakse koostööd erinevate osapooltega ja erinevate sektorite vahelist koostööd. Väljundnäitajasse panustavad kõik, kas ühte või mitut integreerituse komponenti sisaldavad projektid. Projekt loetakse integreerituks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näit sotsiaal, majandus, keskkond);
b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt: omavalitsused);
c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioonid).

Avaliku linnaruumi arendamise projektid panustavad tulemusnäitajasse integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv. Seega peab taotleja projekti kavandamisel arvestama sellega, et lisaks integreeritud projekti nõuetele täitmisele peab olema projekti elluviimise etapis kaasatud  vähemalt  üks partner või kasu saav organisatsioon, kelle andmed esitatakse taotluses. Hindamisel arvestatakse partnerite ja kaasatud organisatsioonide arvu ja panust projekti. Partnerite kaasamine projekti planeerimisse ja elluviimisse võimendab projekti tulemuste mõju.

Seega soovitame kaardistada kõik investeeringu piirkonda jäävad/tulevad institutsioonid ning teha koostööd nendega linnaruumi mitmekülgsemaks arendamiseks, elavdamiseks.

Kas projektipartneriks võib olla eraettevõtja, kui ta rajab arendatava linnaruumi osana ühe ala või loob sinna juurde sobiva teenuse (näit. pedaalidega kardirada, rattalaenutus).

Erasektori kaasamine partnerina (st, kui nad viivad ellu mingeid tegevusi ja neil tekivad projektis abikõlblikud kulud) on igati oodatud. Kui erasektori partner panustab projekti omafinantseeringu katmisse, saab projekt hindamisel ka boonuspunkte. Küll aga tuleb arvestada riigiabi andmisega. Abi andmise liik sõltub, mida nad arendavad, teevad, millises mahus ja kas antakse ka kaudset abi (näiteks kui partner väärindatab objekti, mille omanikuks on keegi teine. Riigiabi andmisel tuleb arvestada ka põhimõttega, et loodud teenused, alad peavad olema avalikuks kasutamiseks vähemalt 5 aastaks peale projekti lõppu.

Millised tegevused on abikõlblikud avaliku linnaruumi arendamisel ja millega peaks veel arvestama?

Arendatav ala peab moodustama ühtse terviku ning vastama määruse eesmärkidele.

Toetatavad tegevused linnaruumi arenduseks on: 

• kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendustegevused, sh linnakeskuste terviklik elavdamine eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taaskasutuselevõttu. Avaliku ruumi arendamisel on oluline arvestada kõigi oluliste sihtgruppide vajadustega, sealjuures pidada silmas lapse- ja peresõbralikust, luues tegutsemisvõimalusi erinevas vanuses kasutajatele, tagades turvalisuse ning luues mugava ligipääsu ka lapsevankri või ratastooliga. Samuti on võimalik kavandada avalikus ruumis laste- ja noorteatraktsioonide rajamist, et pakkuda sellele sihtgrupile senisest mitmekülgsemaid aktiivseid tegevusvõimalusi.

Sekkumisega toetatakse lisaks avalikule ruumile ka linnakeskuste terviklikku elavdamist, mis võimaldab projekti raames korrastada ning kasutusse võtta ka linnakeskuses asuvad hooned, tuua linnakeskusse juurde täiendavaid teenuseid ja tegevusvõimalusi.
Ehituspärandi all mõistetakse kultuuriväärtusega hoone või maa-ala, mis on muinsuskaitseseadusega riikliku kaitse alla või planeerimisseaduse alusel kehtestatud planeeringuga kohaliku kaitse alla võetud ehitis, ehituslik kompleks või maa-ala (muinsuskaitseala või miljööväärtuslik ala). Linnaruumiprojektide hindamisel lähtutakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Vt ka https://planeerimine.ee/.

• Enne kuluka investeeringu tegemist peavad olema läbi kaalutud alternatiivsed lahendused (uuringud, analüüsid, mis tõendavad, et just sel moel on tulemus parim, efektiivsem).
• Meetmes arvestatakse universaaldisaini, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja kliimakindlusega.

Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Kvaliteetne ruumilahendus arvestab järgmisi aspekte:

• ruumiline ligipääsetavus (nt kõikide kasutajagruppide jaoks hästi ühendatud liikumisviiside või -vahendite näol, arvestatakse erivajadustega inimestega),
• läbi mõeldud ruumiline terviklikkus (nt koostoimivad teenused oleksid ruumiliselt lähestikku), lõimumine ümbruskonnaga ja sobitumine kultuurilise keskkonnaga (nt hoonet või rajatist ei vaadata omaette, vaid see peab ümbruskonnaga looma harmoonilise terviku),
• looduskeskkonna ja kliimamuutuste mõjuga arvestamine (nt maastiku minimaalne muutmine, looduspõhiste lahenduste eelistamine ning elurikkuse toetamine,
• kliimamuutusega kaasnevate riskidega nt erakordsed ilmastikunähtused, tormid, üleujutusted, kuumalained ja soojussaareefekt arvestamine, haisu häiringud ei mõjutaks elurajooni),
• ruumi erinevate kasutusotstarvete ja -vajadustega arvestamine (multifunktsionaalsed pinnad, võimalus hoonet sujuvalt ja säästlikult ümber kohandada kasutusotstarbe muutumisel),
• kvaliteetne ruumilahendus (ruumide jaotus ja -liigendus on selge ja arusaadav), materjalide säästlik kasutamine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (keskkonnasõbralikud ja ringlusse võetavad materjalid), majanduslike ressursside arukas kasutamine jne.