Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamine 2023

Ei. Uue liginullenergiahoone ehitamise kaastingimuseks on olemasoleva suure energiakuluga hoone lammutamine ning projektis peavad sisalduma mõlemad tegevused. 

Eraldi lammutamiseks või eraldi uue liginullenergiahoone ehitamiseks taotlust esitada ei saa! 

Juhul kui projekti maksumusest tulenevalt näidatakse abikõlbliku kuluna vaid liginullenergiahoone ehitamine, tuleb lammutatava hoone andmed kanda taotlusesse ning taotluse tegevustes lammutamine ära näidata. Lammutamise kulud jäävad sel juhul projektis mitteabikõlblikeks kuludeks.

Erandiks on olukord, kus KOV on varasemas taotlusvoorus lammutanud suure energiakuluga hoone, hooned või nende osad, kuid projekt on katkestatud ja toetusest loobutud, mille tulemusel liginullenergiahoonet või selle osasid ei ehitatud ja taotluse rahuldamise otsusega määratud toetust ei kasutatud või on see tagastatud. Sellisel juhul saab toetust küsida uue liginullenergiahoone ehitamiseks, kuid eelmises voorus lammutatud hoone andmed tuleb ikkagi kanda taotluses ettenähtud väljadele.

Ei, tegemist on liginullenergiahoone ehitamise meetmega, mitte rekonstrueerimise meetmega.

Toetust antakse liginullenergiahoone ehitamiseks tingimusel, et lammutatakse KOVile kuuluv(ad) suure energiakuluga hoone(d) või hoone osa(d). 

Osa hoonest võib lammutada. Lammutatava(te) hoone(te) köetava pinna ruutmeetrite arvu võib kokku summeerida.

Uue ehitatava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv ei või olla suurem, kui lammutatava(te) hoone(te) köetava pinna ruutmeetrite arv. Lammutada võib rohkem, vastupidi ei tohi olla!
 

Lammutamise ja ehitamise järjekord ei ole oluline. Lammutamine võib toimuda ka pärast uue hoone ehitamist, oluline et projekti abikõlblikkuse perioodil. 

Tegevused soovitame kavandada selliselt, et toetuse saaja suudab sõlmida hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.

Tegevus peab toimuma ühe omavalitsuse territooriumil ning ei pea olema seotud ühe kinnistuga. Võib lammutada ühel kinnistul asuva hoone ja teisele kinnistule ehitada. Hoone ja kinnistu peavad kuuluma KOV-ile või peab olema KOVi kasuks seatud pikaajaline hoonestusõigus (kestvusega, mis arvestab hoone eluiga).

Ei. Ehitatav liginullenergiahoone ja kinnistu peavad kuuluma KOV-ile või peab olema KOVi kasuks seatud pikaajaline hoonestusõigus (kestvusega, mis arvestab hoone eluiga).
 

Toetuse taotluse saab esitada KOV üksus või KOV üksusest sõltuv üksus, või KOV üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks.

Hallatav asutus ei saa käesolevas meetmes olla taotleja. KOV sõltuv üksus on seotud KOFS sõltuva üksuse mõistega ja selleks on kas KOV või temast majanduslikult sõltuv, aga eraldiseisev juriidiline isik.
 

Ei, projekti omafinantseeringuna ei saa arvestada Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.
 

Jah, aga ainult mitteabikõlblike tööde katteks ning tingimusel, et teise meetme tingimused samuti lubavad kasutada toetust teise projekti katteks. Toetatavad tegevused ei tohi erinevates meetmetes kattuda ja peavad olema selgelt eristatavad. 
 

Taotlusvooru kodulehelt, juhendite alt, on leitav rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaani koostamise juhend.
 

Taotlusele tuleb juurde lisada ehitusprojekt vähemalt eelprojekti staadiumis, mis peab vastama vähemalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Esitatud eelprojekt on hindamise aluseks. Vaid ruumiprogrammi ja üldmahtudega taotlusesse tulla ei saa.
 

Jah, projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotlusvooru avamise kuupäev, st 15.05.2023, aga toetuse taotleja ei pea ootama taotluse rahuldamise otsust projekti tegevuste alustamiseks. Juhul, kui toetuse taotlus rahuldatakse, peetakse need kulud abikõlblikuks.

Abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvestata projekti ettevalmistamise tegevusteks, nn ehitusprojekti koostamine, kuluvat perioodi, küll aga hüvitatakse need kulud tagasiulatuvalt kui need on tehtud peale 01.01 2020 ning projekti kohta tehakse positiivne rahastamise otsus. 
 

Juhul kui projekti kohta tehakse positiivne rahastamise otsus, siis jah on, kui need on tehtud peale 01.01.2020 kuupäeva.
 

Meetme määruse lisas 1 on välja toodud maksimaalsed toetuse määrad KOV üksuste lõikes.

Maksimaalne ehitustööde (vt meetme määruse § 5 lg 3 p-d 1-6 olevad kulud) toetuse summa ühe projekti kohta on leitav kahe valemiga: 

1)    4 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär

2)    2500 eurot /köetava pinna ühe ruutmeetri kohta × individuaalne toetusmäär

Lisaks vaata p-s 15 olevaid näiteid maksimaalse toetussumma leidmise kohta.

Lammutatava hoone maksimaalne toetus arvutatakse valemi järgi 

150 000 eurot x individuaalne toetusmäär
 

• Kool, lastead – pind on abikõlblik, kui teenust osutab KOV üksus või KOV nimel (lepingulisel või muul õiguslikul alusel) avalikku teenust osutav mittetulundusühing, sihtasutus või avaliku sektori enamusosalusega äriühing.
• Noortekeskus, raamatukogu, spordihoone – pind on abikõlblik, kui teenust osutab KOV üksus või KOV nimel (lepingulisel või muul õiguslikul alusel) avalikku teenust osutav mittetulundusühing, sihtasutus või avaliku sektori enamusosalusega äriühing.
• Hooldekodu, erihoolekandeasutus – pind on abikõlblik, kui teenust osutab KOV üksus või KOV nimel (lepingulisel või muul õiguslikul alusel) avalikku teenust osutav mittetulundusühing, sihtasutus või avaliku sektori enamusosalusega äriühing.
• Erivajadustega inimeste ühing – tegemist ei ole KOKS § 6 lõike 1 või 2 alusel osutatava KOV teenusega ning pind võib olla abikõlblik vaid juhul, kui ühing on KOV enda omandis.
• Kogudused – tegemist ei ole KOKS § 6 lõike 1 või 2 alusel osutatava KOV teenusega, seega pind ei ole abikõlblik.
• Politsei – tegemist ei ole KOV teenusega, vaid muu avaliku asutuse teenusega, seega on pind abikõlblik.
• Sideteenused, notar – erasektori äriühingu kasutuses olev pind ei ole abikõlblik.
• Perearsti kabinet – pind võib olla abikõlblik vaid juhul, kui KOV on äriühingu osanikuks.

Mitme kasutusotstarbega (ka projekti kasutusotstarbe säilitamise nõude täitmise jälgimisel) võetakse aluseks projekti tulemusel ehitatud pinna taotluses esitatud kasutus ja ruutmeetrite arv.

Näide 1

Oletame, et ehitatava liginullenergiahoone tööde maksumus on kokku 3 000 000 eurot ning KOV individuaalne toetuse määr on 60%. Hoone köetavast netopinnast 1 800 m2 kasutatakse KOV teenuste pakkumiseks 1620 m2 ehk 90% kogu hoonest. Ülejäänud hoone osa on erasektori kasutuses (nt osutatakse ilusalongi teenust) ning selles tehtavad tööd on projektist mitteabikõlblikud.

Seega projekti kogumaksumusest on abikõlblik vaid 90% ehk 2 700 000 eurot. 
Toetussumma saame arvutuskäiguga 2 700 000 x 60% = 1 620 000 eurot.

Ühe köetava ruutmeetri kohta toetuse arvestus 
2 500 eurot/m2 x 60% = 1 500 eurot/m2 x 1 620 m2 = 2 430 000 eurot, ületab maksimaalse toetuse suurust ühe projekti kohta, milleks antud juhul on 1 620 000 eurot ehk 60 % projekti abikõlblikest kuludest.

Toetuse taotleja peab ise tagama omafinantseeringu 1 080 000 eurot ning mitteabikõlblike kulude (s.o 300 000 eurot) tasumise.

Näide 2

Oletame, et ehitatava liginullenergiahoone tööde maksumus on kokku 3 000 000 eurot ning KOV individuaalne toetuse määr on 60%. Hoone köetavast netopinnast 900 m2 kasutatakse KOV teenuste pakkumiseks 450 m2 ehk 50% kogu hoonest. Ülejäänud hoone osa on erasektori kasutuses (nt osutatakse juuksuri teenust, erasektori perearstiteenust jmt) ning selles tehtavad tööd on projektist mitteabikõlblikud.

Seega projekti kogumaksumusest on abikõlblik vaid 50% ehk 1 500 000 eurot.
Toetussumma saame arvutuskäiguga 1 500 000 x 60% = 900 000 eurot.

Ühe köetava ruutmeetri kohta saab toetust küsida maksimaalset 
2 500 eurot/m2 x 60% = 1 500 eurot/m2. 

Projektile taotletava toetuse summa arvestuskäik on seega 
1 500 eurot/m2 x 450 m2 = 675 000 eurot. 

Näite 2 puhul on maksimaalne toetussumma 675 000 eurot, ehk 45 % projekti abikõlblikest kuludest.

Toetuse taotleja peab ise tagama omafinantseeringu 825 000 eurot (1 500 000 – 675 000) ning mitteabikõlblike kulude 1 500 000 eurot (3 mln-1,5 mln) tasumise.
 

Jah, ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud on abikõlblikud.
 

Projekt peab olema valmis kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva ehk siis 16.10.2026, kuna taotluse esitamise tähtpäev on 16.10.2023. 

Meetme määruse § 4 lg 5 järgi võib RTK erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud üle 16.10.2026 tähtpäeva, kuid seda ainult põhjendatud juhul ja kui pikendamine on vajalik toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. Näiteks on toetusesaaja alustanud tegevustega õigeaegselt, kuid tehtud hanked on nurjunud. 

Et mahtuda etteantud ajaraami, soovitame projekti tegevustega alustada koheselt peale rahastamise otsust. Juhime tähelepanu ka, et toetuse saaja peab sõlmima hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel.
 

Meetme määruses otseselt ei ole nõutud, et ehitatav ja lammutatav projekt peavad olema kajastatud ka KOV-i arengukavas ja/või eelarvestrateegias. Kui ehitatav või lammutatav hoone kajastub KOV-i eelarvestrateegias, siis see aitab tõendada omafinantseeringu olemasolu. 
 

Kui ehitatavat objekti ei ole eelarvestrateegias nimetatud, siis tuleb esitada volikogu poolt kinnitatud lisaeelarve omafinantseeringu kohta või eraldi volikogu otsus, millega kinnitatakse valmisolekut omafinantseeringuks, aga ka projekti mitteabikõlblike kulude ja projekti võimalku kallinemise katmise suutlikkust.

Kui ehitatav objekt on kinnitatud eelarvestrateegias, siis piisab linnapea või vallavanema kinnituskirjast viitega eelarvestrateegia konkreetsetele ridadele ja summadele.
 

Näitajate sakil, algväärtuse veerus tuleb kajastada lammutamisele mineva(te) hoone(te) energiakasutuse andmed vastavalt energiamärgisele. Sihtväärtuse veerus saate kajastada uue liginullenergiahoone prognoositava energiatarbimise andmed kui need on teil olemas, nt projekteerija poolt täpsustatud. 

Kokkuhoitud CO2 heitkoguse väärtuse arvutamisel tuleb lähtuda järgnevast:

• tarnitud elektrienergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,64 t CO2/MWh.
• tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,13 t CO2/MWh.
• kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, siis tuleb lähtuda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teostada CO2 heitkoguse arvutus lähtuvalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.

Näide: Andmed energiamärgiselt:
elektri tarnitud energia  47 712 kWh/a ja kaugkütte tarnitud energia 194 883 kWh/a.
CO2 leidmine: 
47 712 kWh/a / 1000 (1 MW = 1000 kW) x 0,64 t CO2/MWh =30,53 t aastas
194 883 kWh/a / 1000 x 0,13 t CO2/MWh =25,33 t aastas
CO2 kokku 30,53+25,33=55,86 t aastas