Meede: Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond

PEEK meetmes antava toetusega võib kaasneda riigiabi. Sellisel juhul tuleb kinni pidada lisaks meetme määruse nõuetele ka riigiabireeglitest ning see võib mõjutada projekti elluviimise tingimusi, sh nii abikõlblikkuse perioodi kui tegevuse maksimaalset toetuse määra. 

Riigiabi saajaks võib olla mistahes isik, kes tegeleb projekti tegevustega seoses majandustegevusega, st kaupade ja teenuste pakkumisega turul, või kelle majandustegevust projekti tegevused mõjutavad. Abi saajaks võib olla nii toetuse saaja, projektipartner kui ka projektiväline isik. 

Riigiabiga on tegemist siis, kui tegevus vastab korraga kõikidele järgnevatele tingimustele:
1)    abi antakse riigi vahenditest; 
2)    abil on valikuline iseloom; 
3)    abi annab selle saajale majandusliku eelise;
4)    abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 

Kui kasvõi üks eelnimetatud tingimustest on täitmata, siis ei ole tegemist riigiabiga ning riigiabireeglid ei kohaldu.
Oluline on tähele panna, et kuna PEEK meedet rahastatakse ühtekuuluvusfondi vahenditest, toetust antakse vaid konkreetsete sihtgruppide ja tegevuste jaoks ning projektide rahastamine toimub hindamistulemuste alusel, siis on PEEK meetmes esimesed kaks riigiabi tunnust täidetud, s.o toetust antakse riigi vahenditest ja toetusel on valikuline iseloom. Seega tegevuse mitteriigiabiks määratlemine oleneb viimase kahe kriteeriumi täitmisest, s.o kas abi annab selle saajale majandusliku eelise ning kas abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 
 

Selle tingimuse juures tuleb esmalt hinnata, kas abisaaja on ettevõtja, st kas abisaaja tegeleb majandustegevusega. Avalike teenuste pakkumist, mille osutamise kohustus tuleb õigusaktist, ei peeta majandustegevuseks, nt riikliku haridusteenuse või arstiabi osutamine tingimusel, et see on riigi (või ka kohaliku omavalitsuse) järelevalve all ja peamiselt riigieelarvest rahastatav. 

Isiku määratlemisel ettevõtjaks ei ole tähtis tema juriidiline vorm, omandivorm või kasumi teenimine – ka kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing või sihtasutus võib tegeleda majandustegevusega, kui ta pakub kaupu või teenuseid turul ning seda olenemata sellest, kas tegevust teostatakse kasumi eesmärgil või mitte.  
Majanduslikuks eeliseks loetakse olenemata selle vormist iga majanduslikku kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, näiteks toetus koolituse korraldamiseks, koolitusel tasuta osalemine, investeeringutoetus, riigi vahenditest korrastatud hoone või taristu jne. 

Majandusliku eelise tingimuse täitmist peab taotleja taotluse ettevalmistamisel analüüsima lähtuvalt projektis plaanitud tegevustest ja selle tulevikumõjust nii enda, oma partnerite kui ka projektiväliste isikute tasandil, kes ei osale otseselt projektis, kuid keda projekti tegevused mõjutavad. Selle tingimuse analüüsimisel tuleb mh hinnata:

• kas toetusega rahastatav tegevus kvalifitseerub avalikuks teenuseks, mille elluviimise kohustus kuulub riigi põhifunktsioonide hulka, 
• kas toetust antakse tegevuseks, mida või mille abil pakutakse kaupu ja teenuseid turul, ning 
• kas toetatavate tegevuste elluviimisel saab mõni isik sellist kasu, mida ta ilma projekti elluviimiseta ei oleks saanud. 

Kui analüüsi tulemusel selgub, et toetust soovitakse riigi põhifunktsioonidest välja jäävatele tegevusele, mida pakutakse turul või mille abil hakatakse turul teenuseid või kaupu pakkuma ning ilma toetuseta ei oleks seda tegevust sellisel kujul tehtud, siis võib öelda, et tegevusega kaasneb isikule majanduslik eelis. 

Mõned majandusliku eelise näited:
1)    toetuse abil korrastatakse kolmandale isikule kuuluv hoone, mille see isik peale projekti kestvusnõude lõppu välja rendib või müüb arvestades korrastatud hoone turuväärtust. Kolmas isik saab majandusliku eelise;
2)    toetuse saaja pakub finantsoskuste parandamise koolitusi erinevatele ettevõtjatele. Koolitused toimuvad ettevõtjatele tasuta. Majanduslik eelis kaasneb nii toetuse saajale kui ka koolitusel osalevale ettevõtjale.
 

See tingimus loetakse täidetuks, kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, st kui abisaaja osaleb majandustegevuses vaba konkurentsi tingimustes. Näiteks:
1)    kui toetuse saaja saab toetust koolituste korraldamiseks ning ei pea seetõttu kandma tavapäraseid koolituste korraldamisega seotud ärikulusid, mida tema konkurendid kannavad või 
2)    kui projekti raames koolitatakse inimesi konkreetsele ettevõtjale töötajateks ning see ettevõtja ei pea ise koolituskulusid tasuma.

Tingimuse täitmisel ei ole määrav abi summa või ettevõtja suurus. Samuti ei ole määrav asjaolu, et abisaaja ise ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, st tegutseb vaid Eestis. Näiteks võib abi kohalikule ettevõtjale muuta teiste liikmesriikide ettevõtjatele turule sisenemise keerulisemaks või ebamõistlikuks või suurendada kohalikku pakkumist. 

Kuigi tingimuse täitmise analüüsil ei pea mõju detailselt hindama, ei tohi hinnang olla ka hüpoteetiline, vaid tuleb siiski kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.  Euroopa Komisjon ise on hinnanud teatud meetmetes, et meetmel on vaid kohalik mõju lähtudes sellest, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud asukohta ja see tegevus ei meelita tõenäoliselt ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et abisaajal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Selliselt on leitud, et teatud juhtudel võiksid olla kohaliku mõjuga peamiselt kohalikku elanikkonda väikeses piirkonnas teenindavad spordi- ja puhkerajatised, tervishoiuasutused jne, mis ei meelita ligi kliente või investeeringuid teistest liikmesriikidest.
 

Kui tegevusel on riigiabi tunnused või kaasneb projekti tegevuste elluviimisel mõnele isikule riigiabi, siis vastavalt PEEK meetme määrusele on võimalik sellist abi anda üldise grupierandi määruse (ÜGEM) nr 651/2014 artiklite 14, 25, 26, 27, 53, 55 ja 56 alusel või horisontaalse vähese tähtsusega abina (VTA) määruse nr 1407/2013 alusel. See tähendab, et lisaks PEEK meetme määruse nõuetele tuleb täita ka tegevusele kohalduvat konkreetset abireeglistikku.

ÜGEM alusel abi saamisel tuleb järgida ÜGEM üldsätteid (eelkõige artiklid 1-8) ja konkreetsele tegevusele rakendatavat ÜGEM abiliigi reeglistikku (artiklid 14, 25, 26, 27, 53, 55 ja 56). 

Üldsätetest on oluline ÜGEM artikkel 6, mille järgi kohaldub ÜGEM alusel toetatavatele tegevustele ergutava mõju nõue, st taotlus tuleb esitada enne projektiga seotud töödega alustamist. Töödega alustamiseks loetakse mistahes siduva kohustuse võtmist enne abitaotluse esitamist. Projekti ettevalmistustöödega tegelemist ei loeta töödega alustamiseks. Kui töödega on alustatud enne rakendusüksusele taotluse esitamist, siis ei ole lubatud selliseid tegevusi ÜGEM alusel rahastada. Ergutava mõju nõue ei kohaldu ÜGEM artikkel 53 kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavale abile.

Oluline on ka art 1 lg 4 punkt c), mille kohaselt on ÜGEM alusel riigiabi andmine välistatud raskustes olevatele ettevõtjatele, v.a kui raskused tekkisid perioodil 01.01.2020-31.12.2021. Raskustes oleva ettevõtja mõiste on defineeritud ÜGEM artikkel 2 punktis 18. 
 

Selle artikli alt on lubatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. 

Väikestele ja keskmise  suurusega ettevõtjatele (VKE-d; ÜGEM lisa 1 tähenduses) on lubatud abi anda ÜGEM artikkel 2 punktis 49 nimetatud mistahes alginvesteeringuks. Suurettevõtjatele (ÜGEM lisa 1 tähenduses) on lubatud regionaalabi anda üksnes ÜGEM artikkel 2 punktis 51 nimetatud uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks ning nende puhul peab omandatav vara olema uus. 

Materiaalse vara rentimisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel:

1) maa ja hoonete rentimisel peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeerimisprojekti lõpuleviimise eeldatud kuupäeva;
2) seadmete või masinate rentimisel peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul. 
Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200% võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.

Immateriaalset vara võib arvutada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab järgmistele tingimustele:
1) vara tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
2) vara peab olema amortiseeritav;
3) vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning 
4) vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud kuni 50% ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.
Regionaalabi antakse vastavalt Eesti regionaalabi kaardiga aastateks 2022–2027 kehtestatud osakaaludele:

•  Ida-Virumaal suurettevõtjatele 25%, keskmise suurusega ettevõtjatele 35% ja väikese suurusega ettevõtjatele 45% abikõlblikest kuludest;
• ülejäänud Eestis suurettevõtjatele 20%, keskmise suurusega ettevõtjatele 30% ja väikese suurusega ettevõtjatele 40% abikõlblikest kuludest.

Selle artikli alt saab anda abi teadus- ja arendusprojektidele (alus- ja rakendusuuring, tootearendus ja teostatavusuuringud). 

Teostatavusuuringu puhul on abikõlblikud üksnes uuringu kulud, kuid muude teadus- ja arendustegevuste puhul on abikõlblikud: 
1)    konkreetse uurimisprojektiga seotud personali kulud;
2)    vahendite ja seadmete ning ehitiste ja maa kulud projektis kasutamise aja jooksul;
3)    turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
4)    täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.
Teadus- ja arendusprojektidele antava abi osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada:
  1) alusuuringute puhul 100%;
  2) rakendusuuringute puhul 50%;
  3) tootearenduse puhul 25%;
  4) teostatavusuuringute puhul 50%.

Rakendusuuringuteks või tootearenduseks antava abi osakaalu abikõlblikest kuludest võib suurendada järgmiselt:
  1) 10% võrra keskmise suurusega ettevõtja puhul;
  2) 20% võrra väikeettevõtja puhul.

• Lisaks võib rakendusuuringuteks või tootearenduseks antava abi osakaalu suurendada 15% võrra kuni 80%-ni abikõlblikest kuludest (suurendamist võimaldavate aluste kombineerimine ei ole lubatud):15% võrra, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
• projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70% abikõlblikest kuludest või projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, kes kannab vähemalt 10% abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused;
• projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu;
• abi saaja võtab kohustuse teha Euroopa Majanduspiirkonnas õigel ajal, turuhinnaga ning mitteeksklusiivsel ja mittediskrimineerival alusel huvitatud isikutele kasutamiseks kättesaadavaks intellektuaalomandi õigustega kaitstud nende tulemuste litsentsid, mis on saadud abi saavate teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud uuringute käigus;

2)    5% võrra, kui teadus- ja arendustegevuse projekti viiakse ellu abi saavas piirkonnas, täites aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi. Eesti asub viidatud tingimusi täitvas piirkonnas;
3)    25% võrra, kui teadus- ja arendustegevuse projekt on valitud riiklikul konkursil, hõlmab liikmesriikidevahelist koostööd ning projekti tulemused on tasuta avalikustatud või litsentsid turgu kaasaval viisil kättesaadavaks tehtud. Täpsemad tingimused on toodud ÜGEM artikkel 25 lõikes 6.

Teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10% võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20% võrra väikeettevõtjate puhul.
 

Selle artikli alt on võimalik abi anda majandustegevust toetava teadusuuringute taristu rajamiseks või uuendamiseks. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud ning abi osakaal on maksimaalselt 50% abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada kuni 60 %ni, kui avaliku sektori rahastust annab vähemalt kaks liikmesriiki või kui tegemist on liidu tasandil hinnatud ja valitud teadustaristuga.
Kui teadusuuringute taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel.

Taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele. Juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. 
 

Selle artikli alt on võimalik anda abi innovatsiooniklastritele klastri rajamiseks või uuendamiseks. Abikõlblikud on materiaalsete või immateriaalsete investeeringute kulud osakaaluga kuni 55% nendest kuludest ning klastri elavdamise, turundamise või vahendite haldamisega seotud personali- ja halduskulud osakaaluga kuni 50% nendest kuludest. 

Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda innovatsiooniklastri omanikule. Tegevusabi võib anda innovatsiooniklastri käitajale. Kui käitaja erineb omanikust, võib ta olla juriidiline isik või ettevõtjate konsortsium, millel ei ole eraldiseisva juriidilise isiku staatust. Igal juhul peab iga ettevõtja iga tegevuse (klastri omamine, käitamine ja kasutamine) kulude ja tulude kohta eraldi arvestust vastavalt kehtivatele raamatupidamisstandarditele.
Klastri rajatiste kasutamise ja nende tegevuses osalemise tasud peavad vastama turuhinnale või kuludele koos mõistliku marginaaliga
 

Selle artikli alt on võimalik anda abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud ning erinevad tegevuskulud. Abikõlblike kulude täpne loetelu on toodud ÜGEM artiklis 53.
Investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei tohi abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Taristu käitajal on lubatud saada mõistlikku kasumit.

Tegevusabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja mõistliku kasumi saamiseks. 
Kuni 2,2 miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla alternatiivsena 80% abikõlblikest kuludest.
Kirjutamise, toimetamise, muusika ja kirjanduse tootmise, levitamise, digiteerimise ja avaldamisega seotud tegevuste puhul ei tohi maksimaalne abisumma ületada ei vahet abikõlblike kulude ja projekti diskonteeritud tulude vahel ega 70% abikõlblikest kuludest. 
 

Selle artikli alt on lubatud anda abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule selle rajamiseks või uuendamiseks või taristu teenuse osutamisega seotud kulude katteks. 
Sporditaristut ei tohi kasutada vaid üks profispordi valdkonna kasutaja. Teised profi- ja harrastusspordi valdkonna kasutajad peavad taristut kasutama vähemalt 20% ulatuses aastasest ajamahust. Kui taristut kasutab üheaegselt mitu kasutajat, arvutatakse vastavad mahu kasutamise osakaalud.

Mitmeotstarbeline vaba aja veetmise taristu koosneb vaba aja veetmise rajatistest, mis on mitme otstarbega, pakkudes eelkõige kultuuri- ja vaba aja veetmise teenuseid, v.a lõbustuspargid ja hotellid.

Juurdepääs spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 30% ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel eeldusel, et need tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kui sporditaristu kasutajateks on professionaalsed spordiklubid peavad kasutamise hinna kujundamise tingimused olema avalikult kättesaadavad.

Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu ehitamiseks, ajakohastamiseks ja/või käitamiseks tuleb anda avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid.

Investeeringute puhul ei tohi abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. 
Tegevusabi puhul ei tohi abisumma ületada tegevuskahjumit vastava ajavahemiku jooksul. 
Kuni 2,2 miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla alternatiivsena 80% abikõlblikest kuludest.

Selle artikli alt on lubatud abi anda ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ning tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele suunatud kohaliku taristu rajamiseks või uuendamiseks. Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud.

Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks tuleb anda avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid.
Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. 

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik toetust anda riigiabina ÜGEM alusel, siis võib toetust anda VTA-na määruse nr 1407/2013 tähenduses. 
VTA-d antakse ka juhul, kui abi saajaks ei ole otseselt projektiga seotud isik (taotleja või partner), vaid projektiväline isik, kellele toetatava tegevusega luuakse eelis, mis kvalifitseerub riigiabiks. Sellisel juhul määratakse kolmandale isikule VTA vastavalt temale antava eelise rahalisele suurusele.
 

VTA korral tuleb erilist tähelepanu pöörata seotud ettevõtja mõistele (VTA määruse artikkel 2 lg 2), millest tulenevalt jaguneb ettevõttele ettenähtud VTA kogusumma (VTA piirmäär 200 000 eurot kolme aasta jooksul) kõigi temaga seotud ettevõtjate vahel. Ka füüsilise isiku või isikute kaudu võivad ettevõtete vahel tekkida seosed.

VTA-d ei saa anda kui ettevõtjal puudub vaba VTA jääk (jääki saab kontrollida rahandusministeeriumi veebilehel ).  Kui ettevõtjal on VTA vaba jääki vähem kui VTA-na antava toetuse maht, siis vähendatakse toetuse mahtu selliselt, et see jääb ettevõtja vaba VTA jäägi sisse.
 

Mitme abiliigi rakendamine on lubatud, kuid järgima peab riigiabireeglites kehtestatud kumuleerimisreegleid.
Kui riigiabi ja VTA-d rakendatakse ühele ja samale abikõlblikule kulule, siis võib sellist abi anda kuni vastava riigiabi artikli kõrgeima määrani. Kui projektis on kasutusel küll erinevad abiliigid, kuid ühe ja sama abikõlbliku kulu osas kasutatakse vaid ühte abiliiki, siis võib rakendada vastava abi kõrgeimat määra.

Näiteks kui projektis soetatakse üks tootmisseade, mille soetus kvalifitseerub ÜGEM artikkel 14 kohaseks regionaalabiks, siis on lubatud selle seadme ostuks lisaks regionaalabile anda ka VTA-d tingimusel, et seadme soetuse toetusmäär ei ületa regionaalabi maksimaalset toetusmäära. Kui aga projektis soetatakse tootmisseade A ja tootmisseade B ning nende kulud on eristatavad, siis on lubatud toetada tootmisseade A ostu näiteks regionaalabina ja tootmisseade B ostu VTA-na ning mõlema abiliigi puhul tuleb sellisel juhul järgida vastava abiliigi ja PEEK määruse maksimaalseid toetusmäärasid.
 

Täpsemat infot leiab RTK veebilehel avaneb uues vahekaardisning Rahandusministeeriumi avaneb uues vahekaardis veebilehelt riigihangete ja riigiabi jaotusest. 

Tegevuse riigiabiks määramisel leiab kasulikku infot ka komisjoni teatisest riigiabi mõiste kohta avaneb uues vahekaardisELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

Teadus- ja arendustegevuste projektides riigiabi kohaldumise osas on selgitavaks abimaterjaliks ka komisjoni teatis avaneb uues vahekaardis teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku kohta  avaneb uues vahekaardis

NB! Käesolev küsimustik on taotlejale abimaterjaliks projektitegevuste analüüsimisel ja taotluse koostamisel. Küsimustikus antud selgitused ei ole rakendusüksusele ja taotlejale õiguslikult siduvad.