Eesti on Euroopa Liitu kuulunud pea kaks kümnendit ja selle aja jooksul on struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. RTK korraldas sel puhul parimate ELi toetuste abil ellu viidud projektide konkursi, et jagada toetust saanud edulugudele tunnustust. Projektide valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale. Parimatest parimad selgitati välja rahvahääletusel, kus projektid kogusid kokku 23 251 häält. Vt galeriid.
Konkurentsitu võitja on Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla projekt
PARIM SÜDAMEGA EUROTEGU – TERVISHOID
Viiendiku kõigist häältest kogunud Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgus valmisid Eesti kaasaegseimad ravikorpused nii laste- kui kõrvakliinikule, samuti uus operatsiooniplokk. Uued ruumid said endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning perekeskus. Nii patsientide ravikeskkond kui töötajate olmetingimused muudeti kaasaegseks, samuti on nüüd olemas tänapäevased võimalused õppe- ja teadustöö läbiviimiseks Eesti ainsas ülikoolihaiglas. Laste ravi on nüüd koondunud nüüd L. Puusepa 8 aktiivravikeskusse, kus on kättesaadavad kõik TÜ Kliinikumis kasutusel olevad kõrgtehnoloogilised tervishoiuteenused. Lastehaiglas on Eesti kõige kaasaegsemad tingimused laste haigla- ja päevaraviks ning ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. Oluliselt paranes koostöö teiste eriaarstidega. See on tähtis, sest kliinikumis ravitakse muuhulgas Eesti kõige keerulisemaid juhtumeid, mille puhul võib aeg olla kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel on rajatud ka lasteintensiivravi ning vastsündinute osakonna palatid samale korrusele, kus neil on otseühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab kiiret üleviimist lastehaiglasse. Lapsesõbralikku sisearhitektuuri rikastab lastekliiniku seintelt avanev disainistuudio Unt/Tammik ja illustraator Marju Tammiku loodud võlumaailm koos põnevate ja salapäraste tegelastega, kes laste tähelepanu püüavad ja haiglakeskkonna kogemust sõbralikumaks muudavad. Maarjamõisa meditsiinilinnaku rajamine sai EL toetust 18,1 miljonit eurot.
Teise koha pälvis Tallinna-Tartu maantee ehitus
PARIM SÜDAMEGA EUROTEGU – TARISTU
2022. aastal valmis riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Võõbu-Mäo teelõik kilomeetritel 68-85 2+2 sõidurajaga, mis teeb sellest I klassi maantee ning tagab ohutuma ja sujuvama liiklemise, viies liiklejad mööda ohtlikust Ussisoo-Anna lõigust. Teelõik ehitati suures ulatuses täiesti uuele trassile, mis lühendas vahemaa läbimise teekonda ca 2 km. Projekti raames ehitati Anna liiklussõlm, Võõbu, Anna ja Korba viaduktid, Kruusiaugu ja Kükita sillad, Puiatu ökodukt ning jalgratta- ja jalgteed. Riigiteed nr 2 on eurotoetuse abil ehitatud läbi mitmete projektide. Kokku on EL toetussumma veidi üle 34 miljoni euro.
Kolmas koht kuulub Pärnu jõe elupaikade taastamisele
PARIM SÜDAMEGA EUROTEGU – KESKKOND
Pärnu jõgi on üks Eesti suurimaid jõestikke ja riigi tähtsaim lõhejõgi. Lisaks lõhele on jõest leitud teistest olulistest kalaliikidest võldast, hinku, jõesilmu ja paksukojalist jõekarpi. See on osa Natura 2000 võrgustikust. Enne taastamise projekti oli ca 90% jõestiku sobivatest elu- ja kudemispaikadest siirdekaladele ligipääsmatu. Suurim tõke jõel oli Sindi pais, mis lammutati 2019. aastal. Sellele eelnesid pikad arutelud kogukonna ja huvirühmadega. Pärnu jõest eemaldati 3 ning lisajõgedelt veel 4 rändetakistust. Kokku taastati 3300 km omavahel ühendatud jõgede süsteemi, mis on suurim jõgede taastamise algatus Eestis ja jõgede taastamise esinduslik näide kogu Euroopas. Pärnu jõe elupaikade taastamise projekt sai KIKi kaudu eurotoetust 12,7 miljonit eurot.
- Parim südamega eurotegu haridusvaldkonnas on kutse- ja kõrghariduse programm, mille käigus arendati kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteemi, pakuti õpetajakoolituse koolituspraktikat, õpipoisiõpet ja keeleõppetegevusi edukamaks toimetulekuks tööturul.
- Parim südamega eurotegu ettevõtluse arendamises on Värska mineraalveest loodusliku ninasprei tootmine, mille puhul kasutatakse esimest korda Eesti maapõue mineraalvett ninasprei tootmiseks, et leevendada nohu ja kurguvalu haigussümptomeid.
- Parim südamega eurotegu sotsiaalvaldkonnas on tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale pakkudes tuge töötamiseks ja igapäevaelus toimetulekuks pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimestele. Koolitusi, nõustamist ja sotsiaalteenuseid on saanud kokku 42 000 abivajadusega inimest.
- Parim südamega eurotegu kultuurivaldkonnas on Eesti Rahvusraamatukogu 2022. aasta sügisel loodud raamatute laenutuskeskkond MIRKO. E-väljaannete laenutuse üks peamisi eesmärke on teha Eestis välja antud kirjandus kättesaadavamaks ning edendada eesti keelt ja kultuuri.
Eripreemia ligipääsetavuse eest Paksule Margareetale
Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga otsustati välja anda eripreemia ligipääsetavuse eest, mis on oluline läbiv põhimõte, mida järgida eurotoetustega tehtud projektide elluviimisel. Eripreemia saab Paksu Margareeta meremuuseum, mis kaasas erivajadustega inimestele parima muuseumikogemuse pakkumiseks puudega inimeste esindusühingud juba renoveerimistööde planeerimise faasis ja saavutas tänu sellele kõiki ühiskonnaliikmeid kaasava tulemuse. See on suurepärane eeskuju ka teistele investeeringutele, kui keskaegses hoones on võimalik tagada ligipääsetavus.
Žüriisse kuulusid ettevõtja Indrek Kasela, füüsik, teaduse populariseerija ja „Rakett 69“ saatejuht Aigar Vaigu, armastatud telenägu Keili Sükijainen, rahandusministeeriumi esindajana välisvahendite juht Triin Tomingas ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajana toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams. Projektide valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale.
Kampaaniat korraldas Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Kampaaniat rahastati Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest ja riigihanke tulemusena viis seda läbi Postimees Grupp.
Viimati uuendatud 05.12.2023
