Seire ja seirekomisjonid

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon moodustatakse rahandusministri käskkirjaga, seirekomisjoni eest vastutab Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond. Seirekomisjoni istungid toimuvad vähemalt üks kord aastas. Komisjoni ülesanded tulenevad õigusaktidest.

Seirekomisjoni ülesanded on sätestatud õigusaktidega. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 49:

  • Seirekomisjon vaatab läbi programmi elluviimise ja edusammud eesmärkide saavutamisel, arvestades:
    • finantsandmeid;
    • ühiseid ja programmi eriomaseid näitajaid;
    • muutusi tulemusnäitajate väärtustes;
    • edusamme kvantifitseeritud sihtväärtuste saavutamisel;
    • tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärke;
    • kvalitatiivsete analüüside tulemusi.
  • Uurib asjaolusid, mis mõjutavad programmi täitmist.
  • Esitab vajadusel arvamuse programmi muutmise ettepaneku kohta.
  • Võib esitada tähelepanekuid programmi täitmise ja hindamise kohta.

1303/2013 artikkel 110. Seirekomisjon kontrollib:

  • rakenduskava täitmist mõjutavaid asjaolusid;
  • hindamiskava täitmise edukust ja hindamistulemuste järelmeetmeid;
  • teavitusstrateegia rakendamist;
  • suurprojektide rakendamist;
  • soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise, sh puudega inimeste juurdepääsu edendamise meetmeid;
  • säästva arengu edendamise meetmeid;
  • eeltingimuste täitmiseks võetud kohaldatavate meetmete edusamme;
  • rahastamisvahendeid.

1303/2013 artikkel 110. Seirekomisjon kontrollib ja kiidab heaks:

  • valikumetoodika ja valikukriteeriumid (30.04.2014 seirekomisjonil vastu võetud);
  • igaaastased rakendusaruanded (2016.a–2023.a, tähtaeg 31.05, va 2017.a ja 2019.a – tähtaeg 30.06) ja lõpliku rakendusaruande (2024);
  • rakenduskava hindamiskava (tähtaeg 1 a peale rakenduskava kinnitamist) ja kõik muudatused;
  • rakenduskava teavitamisstrateegia (30.04.2014 seirekomisjonil vastu võetud) ja kõik muudatused;
  • korraldusasutuse tehtud ettepanekud rakenduskava kõikide muudatuste kohta.

1303/2013 artikkel 70. Seirekomisjon kiidab heaks:

  • asjaomased tegevused või tegevustüübid väljaspool programmipiirkonda (st Eestit), kuid liidu piires, mis edendavad programmipiirkonda ja mille kogusumma ei ületa 15% ERFi, ÜFi või EMKFi toetusest prioriteedi tasandil või 5% EAFRD toetusest programmi tasandil

Seirekomisjoni koosseisu valiku põhimõtted

Partnerite kaasamist nii partnerlusleppe koostamisel kui ka rakenduskava väljatöötamisel on täpsemalt kirjeldatud partnerlusleppe punktis 1.5.1 „Partnerite kaasamine“. Sotsiaalpartnerite kaasamine toimus vastavalt protsessi alguses koostatud ja juhtrühma poolt heakskiidetud kaasamise kavale, mis lähtub ühissätete määruse artiklist 5 ja 46, Euroopa partnerluspõhimõtte käitumisjuhendist  ning kehtivast „Kaasamise heast tavast“. 

Vastavalt partnerlusleppe punktile 1.5.1, osalevad partnerlusleppe ja rakenduskava elluviimise järgimiseks moodustatavates seirekomisjonides ametkondade kõrval ka partnerite esindajad: rakenduskava seirekomisjonis katusorganisatsioonide esindajad, valdkondlikes komisjonides konkreetses valdkonnas tegevate partnerorganisatsioonide esindajad. Partnerite esindajatel on seega võimalus jälgida nii sekkumiste väljatöötamist ja elluviimist kui vajadusel teha ettepanekuid sekkumiste tulemuslikkuse suurendamiseks. 

Strateegia koostamise ja rakendussüsteemi ettevalmistamise tasandil kaasati katusorganisatsioone, kellel on ekspertiisi ja eestkoste huvi paljude erinevate valdkondade vajaduste ja arenguperspektiivide kohta – st üleriiklikul tasandil ehk kogu riigi vaates. Nende organisatsioonide hulka olid arvatud:

  • Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda,
  • Eesti Tööandjate Keskliit,
  • Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
  • Eesti Keskkonnaühenduste Koda,
  • Eesti Ametiühingute Keskliit,
  • Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit,
  • Eesti Linnade Liit,
  • Eesti Maaomavalitsuste Liit,
  • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,
  • Leader Foorum, Rektorite Nõukogu,
  • SA Kutsekoda
  • Eesti Puuetega Inimeste Koda.

Partnerite katusorganisatsioonide kaasamise eest vastutas Rahandusministeerium.

Seirekomisjoni esimees on Sven Kirsipuu, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler, aseesimees on Kadri Tali, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja.

Seirekomisjoni liikmed 

  • Renno Veinthal, Haridus-ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler;
  • Liina Põld, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler;
  • Andrus Pirso, Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes;
  • Antti Tooming, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse asekantsler;
  • Kärt Kallion, Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite juht;
  • Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler;
  • Marko Gorban, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler;
  • Siim Tiidemann, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler;
  • Sille Kraam, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler;
  • Rando Härginen, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite valdkonna juht;
  • Priidu Ristkok, Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja;
  • Kadri Tali, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja;
  • Henry Kattago, Riigikantselei strateegiadirektor;
  • Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja;
  • Piret Lilleväli, Siseministeeriumi varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler;
  • Tairi Pallas, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja;
  • Heidi Alasepp, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler;
  • Hanna Vseviov, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler;
  • Oleg Tšubarov, Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse liige;
  • Urmas Kõlli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige;
  • Marko Udras, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja;
  • Maris Pedaja, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert, esindab Eesti Keskkonnaühenduste Koda;
  • Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor;
  • Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse esimees;
  • Maarja Krais-Leosk, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht;
  • Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president;
  • Marina Kaas, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni asepresident;
  • Hanna Kanep, Rektorite Nõukogu tegevsekretär;
  • Liisa-Ly Pakosta, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik;
  • Kai Klandorf, Vabaühenduste Liidu juhataja.

Seirekomisjoni asendusliikmed:

  • Katrin Pihor, Haridus-ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja;
  • Ülle Matsin, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja;
  • Margit Martinson, Keskkonnaministeeriumi asekantsler;
  • Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi asekantsler;
  • Margit Tilk, Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik;
  • Anu-Maaja Pallok, Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna loomemajandusnõunik;
  • Ain Soome, Maaeluministeeriumi kalamajanduse osakonna juhataja;
  • Olavi Petron, Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja;
  • Indrek Gailan, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja;
  • Martti Talvik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna strateegilise planeerimise juht;
  • Kaire Luht, Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse juhataja;
  • Kairi Nisamedtinov, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik;
  • Laura Viilup, Riigikantselei strateegiabüroo nõunik;
  • Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna juhataja;
  • Kristel Hook-Fasser, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik;
  • Marko Meriloo, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik;
  • Marilin Sternhof, Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite juht;
  • Vivia Aunapuu-Lents, Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik;
  • Tatjana Maljar, Eesti Ametiühingute Keskliidu majandusjuht;
  • Doris Põld, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht;
  • Reet Teder, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikanõunik;
  • Kai Klein, Eesti Keskkonnaühenduse Koja keskkonnaekspert, Balti keskkonnafoorumi juhatuse liige.
  • Toomas Johanson, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik;
  • Tiiu Saar, Eesti Looduskaitse Seltsi sekretär;
  • Mari Puuram, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist;
  • Andres Öpik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;
  • Heiki Rits, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president;
  • Aret Vooremäe, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor, esindab Rektorite Nõukogu
  • Helle Ruusing, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei kommunikatsiooninõunik;
  • Tarvo Nurgamaa, Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht.

Seirekomisjonide aruanded ja protokollid aastate kaupa:

Elukeskkonna arendamise rakenduskava; inimressursi arendamise rakenduskava ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskava aruanded ja protokollid. 

Seireülevaated: protokollid ja aruanded

Seirearuandluse failid (2007–2013):

Struktuurivahendite programmperioodi 2007–2013 strateegilised aruanded

Tulenevalt EL Nõukogu määruse 1083/2006 artiklist 29 esitab Eesti riik Euroopa Komisjonile  2009. ja 2012. aastal strateegilise aruande, andmaks aru struktuurivahendite rakendamise ja kasutamise tulemuslikkusest. Eesmärgid, milleni sooviti jõuda struktuurivahendite kaasabil, seati „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegiaga 2007–2013”, mis koostati „Riigi eelarvestrateegia 2007–2010” ühe osana.

Viimati uuendatud 19.04.2022