Avaneb taotlusvoor maapiirkondade arengu hoogustamiseks

„Paraku on see juba pikemat aega nii, et elu- ja töökeskkond on kõige atraktiivsem meie suuremate linnade ümbruses ja Harjumaal. Selle tagajärjel kannatavad maapiirkonnad, mis oma imelise looduskeskkonnaga oleksid küll paljude perede jaoks väga meelepärased kodupaigad, ent kust peamiselt võimaluste puuduse tõttu siiski ära kolitakse,“ nentis riigihalduse minister Riina Solman. „See ei ole aga õige. Eesti peab olema tervikuna atraktiivne elamispaik. Me oleme küll väike riik, ent me ei tohi enda piirkondlikku eluvaimu ise pisendada, soodustades suur-Tallinnasse või suur-Tartusse kogunemist. Lisaks regionaalsele ebavõrdsusele oleks see probleemne nii rahvastiku paiknemise, paikkondliku kultuuri püsimise kui ka julgeoleku vaatest. Peame riigina toetama Eesti terviklikku arengut ning elu püsimist maapiirkondades, mille üheks võtmesõnaks on atraktiivne ettevõtluskeskkond.“
 
Taotlusvooru läbi viiva RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhi Kertu Sepa sõnul peaksid toetuse saajad oma tegevused suunama kõige olulisemate maakonna arengustrateegiast tulenevatele probleemide lahendamisele ning tulemuste saavutamiseks vajalikke partnereid kaasates kombineerima eri tüüpi tegevusi.

 „Ootame taotlusvoorus osalema mõjusaid, mitmeid osapooli kaasavaid koostööprojekte. Väga oodatud on avaliku sektori koostööprojektid ettevõtjatega, mis aitavad muuta kohalikku ettevõtluskeskkonda senisest atraktiivsemaks ja luua piirkonda rohkem kõrgepalgalisi töökohti,“ rääkis Kertu Sepp. „Taotlusvoorus toetatavad tegevused on näiteks tööstusalade arendamine, ettevõtlusvõrgustike, tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, regionaalsete kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine, ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, maakonnaüleste avalike teenuste võrgustike käivitamine ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused.“ 

Tegevuste valiku puhul lähtutakse igas maakonnas kokku lepitud arendustegevustest, mis kajastuvad uuendamisel olevates maakonna arengustrateegiate tegevuskavades.
Toetuse sihtpiirkonnaks on kogu Eesti väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda. Taotlema on oodatud sihtasutused, mittetulundusühingud, maakondlikud arendusorganisatsioonid, sihtpiirkonnas tegutsevad avalik-õiguslikud ülikoolid või kutsehariduskeskused, samuti Saaremaa ja Hiiumaa vallad, kes täidavad maakondlikke arendusülesandeid. Projektipartneritena on oodatud aktiivselt osalema ja rahaliselt panustama ka äriühingud ja kohalikud omavalitsuse üksused. 

Kohaliku ettevõtluskeskkonna ja maakondlike ühisteenuste arendamiseks suunatakse toetusskeemi „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ kaudu 83,89 miljonit eurot Eesti maapiirkondadesse ja väikelinnadesse regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, piirkondlikke arenguvõimaluste avardamiseks ning sealsete ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks. Tegemist on lähiaastate suurima regionaalpoliitika meetmega, mida piirkonnad saavad enda majandusarengu kiirendamiseks kasutada.

Perioodi jooksul avatakse kokku kaks taotlusvooru, mis annab enam ajalist paindlikkust projektide esitamiseks. Toetusskeemi „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ rahastatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Taustainfo:

Otseselt riigi regionaalpoliitika elluviimiseks on 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas eraldatud 221 mln eurot, millele lisandub 340 mln eurot õiglase ülemineku fondi vahendeid Ida-Virumaale. Regionaalarengu meetmete peamisteks fookusteks on ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad ning kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Kagu-Eestis pööratakse eraldi tähelepanu väikeettevõtluse arengule, Ida-Virumaal linnade elukeskkonna kaasajastamisele. Aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks toetatakse väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi jalgratta- ja jalgteede rajamist. 
Õiglase ülemineku fondi kogumahust on 80% suunatud ettevõtluse ja tööturu arendamiseks, 20% keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks. Meetmete elluviimist korraldavad viis ministeeriumit. Rahandusministeerium rakendab meetmeid, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel investeerida ülemineku protsessist tuleneva sotsiaalsete mõjude leevendamisse või hoonete energiatõhususse ning kohalikul kogukonnal ja ühendustel viia läbi projekte, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele või leevendavad üleminekuga seotud mõjusid Ida-Virumaa elanike jaoks.
Lisaks otseselt riigi regionaalpoliitika elluviimisele suunatud meetmete elluviimisele on rakenduskava regionaalse mõju suurendamiseks valitsuses kokku lepitud, et ka valdav osa teiste valdkondade meetmetest kujundatakse viisil, mis aitab vähendada regionaalseid arenguerinevusi. 

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna meetmed:
•    Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond – 84 mln
•    Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused - 70 mln
•    KOV parem suutlikkus (uuringute-analüüside taotlusvoorud) - 2 mln
•    KOV parem suutlikkus (keskne arendus- ja koolitustegevus) - 2 mln
•    Suuremate linnapiirkondade arendamine - nutikad digi- ja rohelahendused - 12 mln
•    Suuremate linnapiirkondade arendamine - Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine – 23,5 mln
•    Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus – 7,5 mln
•    KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse - 20 mln
•    Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks -15 mln
•    Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks – 16,7 mln

Regionaalvaldkonna meetme paketist (koos kahe õiglase ülemineku fondi meetmega 253 mln €) on plaanitud piirkondi toetada järgmises mahus:

Kogumahus saab enim toetust Lõuna-Eesti. Kõige rohkem toetust ühe elaniku kohta saab Ida-Virumaa, kõige vähem Harjumaa. 

Infot taotlusvoorude kohta RTK veebis

Taotlusvooru kontakt:

Pille Ruul
Projektikoordinaator
RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talitus

Telefon: +372 663 1961
www.rtk.ee
pille.ruul@rtk.ee