Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) tellitud ja Norstat poolt läbi viidud uuring kaardistas eelmise aasta lõpus taas Eesti elanike teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Küsitluses osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Uuringu tulemuste kohaselt teab Euroopa Liidu toetustest 96% Eesti elanikest (võrdluseks 2024. aastal 95%). Samuti on veidi kasvanud teadlikkus oma piirkonnas ellu viidud EL-i fondidest rahastatud projektidest – neist on kuulnud 38% vastanutest (2024: 36%). „Eesti inimeste kõrge teadlikkus näitab, et eurotoetused on ühiskonnas nähtavad ning nende mõju tajutakse igapäevaelus – alates teedest ja koolidest kuni keskkonnaprojektideni,“ ütles RTK EL fondide teabevahetuskoordinaator Johanna Mändar. „Samas näitab uuring, et noorte ja regionaalse teadlikkusega tuleb veel tööd teha, mis seab meile kommunikatsioonis selge fookuse. Näiteks viisime möödunud sügisel läbi sotsiaalmeediakampaania, mis oli suunatud just regionaalsel tasandil nooremale sihtrühmale, tuues näiteid konkreetsetest toetatud projektidest nagu Pärnu Supeluse tänav, Tammede park Viimsis ja kood/Võru õppekeskus,“ lisas Mändar.
EL-i struktuurifondide logosid on märganud 96% Eesti elanikest ning 46% seostab neid otseselt Euroopa Liidu toetustega. Eurotoetustega on otseselt kokku puutunud 31% Eesti elanikest (2024: 29%). Kõige sagedamini on osaletud eurotoetustega seotud projektides (15%) või toetuse abil korraldatud koolitustel ja seminaridel (14%).
Enim seostatakse toetusi teedevõrgu ja transpordiga
Toetuste kasutusvaldkondadest mainiti kõige sagedamini teedevõrgu ja transpordi arendamist (vastavalt 33% ja 82%). Samuti nimetati spontaanselt hariduse ja teaduse valdkonda (30%) ning ehitust ja renoveerimist (24%). Ette antud valdkondade puhul tõusis teisele kohale keskkonnahoid (73%).
51% Eesti elanikest sooviks saada rohkem infot eurotoetuste kohta (2024: 54%) ning enim tuntakse huvi toetuste taotlemise üldinfo, haridus- ja teadusvaldkonna ning ehituse ja renoveerimisega seotud toetuste vastu.
Eurotoetustega seotud infot saadakse kõige sagedamini televisioonist (37%), üleriigilistest ajalehtedest (25%), sotsiaalmeediast (23%) ning sõpradelt ja tuttavatelt (23%). Eurotoetuste veebilehte www.rtk.ee teab 25% elanikest, mis on jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, aasta aastalt on kasvanud huvi info saamiseks Instagrami kaudu.
Kriitilisus on veidi langenud
Hinnang eurotoetuste mõjule on valdavalt positiivne – Eesti majanduse arengule näeb positiivset mõju 74% vastanutest (2024ndal aastal vastavalt 72%), Eesti arengule üldiselt 78% (2024: 76%) ning oma linna või regiooni arengule koguni 89% (2024: 86%). Eurotoetuste jagamist peab läbipaistvaks 27% vastanutest, mis on veidi rohkem kui aasta varem (2024: 23%). Peamiste kriitikakohtadena toodi välja info vähesust ja toetuste taotlemise keerukus. RTK tegeleb sellega järjepidevalt, lihtsustades infokanalite kasutamist ning pakkudes rohkem juhendmaterjale ja nõustamist. Näiteks saab igaüks RTK koduleheküljelt täpselt vaadata, kuhu nende kodukandis EL vahendeid investeeritakse ning kuidas eurotoetuste kasutamine Eestis tervikuna edeneb.
Uuringut Eesti elanike teadlikkuse kohta Euroopa Liidu struktuuritoetustest on läbi viidud regulaarselt alates 2005. aastast. Täispika uuringuraportiga saab tutvuda RTK veebilehel SIIN.
