Sa oled siin

Eesti inimesed näevad ELi toetuste positiivset mõju Eesti arengule

12 november 2019

 

Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse pressiteade 

Ligi neli viiendikku eurotoetustest kuulnud Eesti elanikest leiab, et Euroopa Liidu struktuuritoetustel on Eesti arengule positiivne mõju ja struktuuritoetuste logo on tuttav 96 protsendile inimestest, selgub värskest uuringust. 

“Mul on hea meel, et Euroopa Liidu toetuste mõju Eesti arengule peetakse valdavalt positiivseks. Sealjuures on väga positiivsete hinnangute osakaal toetustest kuulnud elanike seas viimase viie aastaga kasvanud,” ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. “Tore on ka see, et kaks kolmandikku inimestest soovib eurotoetuste kohta saada täiendavat infot.”

“Euroopa Liidu struktuurifondidest on Eestis kokku toetatud üle 30 000 projekti ja välja makstud üle 7 miljardi euro. Eurotoetustest on rahastatud erinevaid projekte piltlikult öeldes nii Narvast Sõrveni kui Vastseliinast Paldiskini. See tähendab – kogu Eestis, ning on hea, et inimesed nende toetuste positiivset mõju ka päriselt tunnetavad,” ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Martin Karro. 

Eurotoetustest oli uuringu järgi kuulnud 76 protsenti küsitletutest ja isiklikke kokkupuuteid oli projektidega 28 protsendil. 

Eurotoetusi saavate valdkondadena meenuvad inimestele spontaanselt kõige sagedamini põllumajandus, kalandus ja metsandus, maanteed, raudteed, transport ja sadamad ning haridus ja teadus. 

Eurotoetusi vahendavate asutustena teatakse spontaanselt kõige sagedamini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametit (PRIA), mida mainis 28 protsenti eurotoetustest kuulnud inimesi, ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS), mida oskas mainida 23 protsenti.  Etteantud nimekirja põhjal tundsid eurotoetustest kuulnud inimesed toetust vahendavate asutustena lisaks EASile (65 protsenti) sageli ära ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK, 53 protsenti), SA KredEx (52 protsenti) ja SA Innove (48 protsenti).

Uuringu tellis Riigi Tugiteenuste Keskus ja viis läbi Turu-uuringute AS, küsitledes perioodil 10.–18. septembril 1013 elanikku vanuses 18–74 aastat. 

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kujundab Eestis Euroopa struktuuritoetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi ning vastutab siseriikliku süsteemi ülesehitamise eest korraldusasutusena ja rakendab Eestis struktuurivahendeid 1 miljardi euro eest aastas.