RÄÄGI KÕIGEPEALT, KUIDAS SA RTKSSE OLED JÕUDNUD JA MILLEGA OLED VARASEMALT TEGELENUD?
Pean tunnistama, et enne meie vestlust võtsin kohe oma CV lahti, sest et ega ma täpselt neid algusaegu enam ei mäletanudki. 2004. aasta juunis alustasin Tööturuametis Euroopa Liidu toetuste valdkonnas ja valdava osa oma tööelust olengi selles vallas tegutsenud. Enne seda olin tööl kahes erasektori asutuses aga siis täiesti teisel tööl. 2000ndate alguses oli Tööturuamet rakendusüksus.Igatahes mõned aastad töötasin Tööturuametis, sealt läksin 2006 aastal Innovesse ja RTKsse jõudsin juunis 2019. Võib siis öelda, et olen Euroopa Liidu rahade algusest saati olnud toetuste valdkonnas, varsti saab 20 aastat.
MIS SU HARIDUS ON?
Sain kõrghariduse tänaseks mitteeksisteerivast ülikoolist Lex. Õppisin majandust.
KAS INNOVEST TULID ÜLE SEOSES SELLEGA, ET TOETUSED KONSOLIDEERITI RTKSSE?
Ei, mina tulin maksete eksperdiks, täitsa eraldi kuulutuse peale kandideerisin. Innoves olin tolleks hetkeks olnud päris pikalt ja tegelenud projektide koordineerimise, maksetaotluste ülevaatuse, seirearuannetega ja muu taolisega. See töö oli minu jaoks veidi ammendunud. Kuna ma Innoves olin tegelenud arendustega ja olin ka Struktuurivahendite infosüsteemi ehk SFOSi arenduste poolel olnud Innove kontaktiks juba aastaid, siis tekkis mõte, et aga kui prooviks RTKsse. Maksete mooduli arendamise projekt oli tol hetkel juba päevakorras ja kuna ma SFOSi tundsin läbi ja lõhki varasematest töökohtadest, siis mind sellele tööle valitigi.
MIS TÖÖLEVÕTMISE AJAST KÕIGE EREDAMALT MEELES ON?
Tol ajal olid väga kiired ja segased ajad, suured muutused olid käimas. Toetuste arendamise osakonna struktuur oli alles väljatöötamisel, talitusi sellisel kujul ei olnud. Vestlesin RTK peadirektori asetäitja Martin Karroga, kes võttiski mind tööle ja töötasin tema otsealluvuses.
NÜÜD OLED MAKSETE MOODULI PROJEKTI EDUKALT LÕPUNI JUHTINUD JA TAAS EDASI LIIKUNUD. MILLEGA PRAEGU TEGELED?
Alates 1. aprillist olen tõesti teenuste disaini talituses ärianalüütik. Maksete eksperdi töökoht oli oma olemuselt selline hästi tehniline. Mooduli arendus oli tohutult suur töölõik ja võttis valdava osa minu tööajast. Kui see valmis sai ja läks käiku, siis tundsin, et järsku said nagu väljakutsed otsa. Ja siis kuidagi juhtus nii, et avanes võimalus ärianalüütikuna end proovile panna.
MILLES SINU PRAEGUNE TÖÖ SEISNEB?
Minu praegune töö on seotud e-toetuse ja SFOSi arendustega. Maksete moodul sai küll käivitatud aga seal on hästi palju nüansse, mida saaks ja peaks parandama. Hoolitsen selle eest, et kõik need head parendusmõtted saaksid ellu viidud.
MIS SIND SELLE TÖÖ JUURES KÖIDAB, MIKS SULLE MEELDIB SEDA TEHA?
Võibolla võiks nende põhjuste kirjeldamist alustada sellest, et miks ma üldse omal ajal Innovest ära tulin. Kui pikalt ühe asja kallal töötada, siis vahepeal lihtsalt saab mõõt täis. Innoves tundsin, et üks ja sama rutiin hakkas ennast ammendama. Seal hoidis mind tööl see, et sain arendustega tegeleda. Juba tol ajal sain SFOSiga tegeleda ja arendasin ka dokumendihaldussüsteemi toetuste poolt. Arendusprojektid pakuvad mulle pinget. Ma olen aru saanud, et minu jaoks on oluline, et töös on mingi uudsus ja pidev enda proovilepanek. Vajan mingi aja tagant uut nuputamist. Püüan kõike vastu võtta, mis teele satub. Samas eks vahel on tagantjärele mõeldes veidi hullu tunne ka. Kui maksete mooduli saime käivitatud, mõtlesin küll tagantjärele, et kas sa Kärt andsid endale üldse aru, millesse sa ennast mässisid? See oli nii suur arendus ja väljakutse. Aga no õnneks siiamaani töötab, maksed toimivad!
MAINISID, ET MAKSETE MOODUL OLI NII SUUR PROJEKT. RÄÄGI NATUKE SELLE KOGEMUSEST, MIS ROLLIS OLID JA MIS KOGEMUSE SAID?
Meil ikkagi oli koostöö, ma ei olnud otseselt ainus ja üks projektijuht. Mul oli superhea tiim! Mina olin küll organisaator, kes pidi kokku kutsuma ja korraldama aga see meeskond, kes mul ümber olid – see koostöö sujus imeliselt.
Mulle inimesed ongi kõige olulisemad, ega ma ei ole selline üksik hunt. Sellest olen aru saanud, et igapäevane töine tiim ei saa olla väga suur. Peab olema mõnusa suurusega ja on oluline, et igaühel on oma pädevus. Näiteks maksete mooduli valmimise au ma kindlasti ainult endale ei võta, see oli kogu meie professionaalide tiimi ühine pingutus, kõigist kolleegidest kuni arendajateni.
MIS OLID KÕIGE SUUREMAD VÄLJAKUTSED SELLE PROJEKTI PUHUL?
Alguses ma ei kujutanud ette, mida tähendab andmete migreerimine. Kogu 2014-2020 perioodi maksete andmestiku pidime migreerima uude keskkonda. See migratsioon peamiselt venitaski projekti pikaks, see oli väga keeruline osa. Me ei saanud ise väga midagi teha, sest see oli puhtalt arendaja töö. Seega lihtsalt ootasime.
KAS NÜÜD VALDAD IT-KEELT JUBA VABALT?
(Naerab) Ega ma mingit koodi kirjutada ikka ei oska, ma olen pigem äripoole esindaja. Olen probleemi kirjeldaja. Minu asi on ära sõnastada, mis on see äriloogika, millised on reeglid, ning mis see on, mida me tahame lahendada? Seejärel mõtleb IT-partner kirjelduse põhjal lahenduse välja.
SAID MAKSETE MOODULI PROJEKTI EEST RTK AASTASEMINARIL LAUSA KAKS TIITLIT – NII AASTA TEGU KUI KA TEADMISTE JAGAJA.
Ma võin öelda, et minuga juhtus üks naljakas lugu juba siis, kui ma tulin RTKsse. Tulin ju siia suvel ja siis esimesel talvel oli aastaseminar Taltechi saalis, ma nii hästi mäletan. Seal jagati sarnaseid tunnustusi ja siis ma sain aasta kolleegi tunnustuse. Ise naersin, et pole aastat tööl olnudki aga juba aasta kolleeg. Aga see oli väga oluline tähele panemine kolleegide poolt ja innustas järgmisteks sammudeks.
See, et me saime Kristega (Kriste Letta, RTK ärianalüütik – toim.) kahekesi „Teadmiste jagaja“ tiitli, see tuli väga suure üllatusena. Et maksete moodul on üks kandidaat aasta teo kategoorias, seda ma oskasin arvata, sest see oli lihtsalt nii suur projekt. Samas eks ma veidi kahtlesin ka, sest meil ei läinud see lansseerimine just väga positiivselt – parandasime vigu ju kuude kaupa. Nii et ma otseselt ei lootnud, et ta välja valitakse. Kui mulle helistati ja öeldi, et maksete moodul valiti aasta teoks, oli juba pisut üllatav, et see nii läks. Aga teadmiste jagaja tiitel oli väga suur üllatus. Mõlemad kõned tehti ju eraldi väikese vahega ja see oli väga naljakas. Kõigepealt sain kõne, et projekt valiti võitjaks aasta teo kategoorias – rõõmustasin niiväga, emotsioonid olid üleval. Siis natukese aja pärast tuleb uus kõne – et kuule, sulle on veel üks! See on nii tore!
On hea teada, et sinu tööd nähakse ja see annab tunde, et ju ma siis midagi teen õigesti. Näiteks see teadmiste jagaja tiitel on kohe erilise tähendusega. Ma olen loomult selline, et ma tahaksin kõike jagada, mida ma tean. Midagi ei taha endale hoida, see sündroom on mul ka eraelus. Kui ma näiteks tean, et mul on lapsega olnud mingi üht- või teistmoodi kogemus, siis ma püüan seda jagada, kui võimalus tekib. Võimalik, et kellelgi kuskil on sellest kogemusest kasu. Minul endal on kasu olnud sellest, kui mingis olukorras on kellegi teise kogemusele või teadmistele toetuda. Seetõttu mulle meeldib ja sobib koolitamine ja teadmiste jagamine. Innove ajal esinesin palju infopäevadel. Kui toonane ülemus küsis, et kes läheb esinema, siis pakkusin ennast vabatahtlikuna välja. Ja seda tiitlit saades tekkis tunne, et ju me siis Kriste Lettaga oleme suutnud midagi teistele edasi anda.
RÄÄGIME TÖÖKESKKONNAST KA – KUIDAS KOROONA AJAL ON TÖINE ELU MUUTUNUD? KOOSOLEKUD TOIMUVAD NÜÜD LÄBI EKRAANI, ON KODUKONTOR JA PÄRISKONTOR JM. KUIDAS TASAKAALU LEIAD JA MIDA EELISTAD?
Sellega on ka tore lugu. Kunagi kui ma Innoves töötasin, siis kõik teadsid, et Kärt on 100% kontoriinimene ja kodukontoris ei tööta. Meil oli üks suvi kontoris remont ja pidime kõrvalolevas Euroopa koolis olema ning enamus meie inimesi valis töötamise kodust. Mina käisin kangekaelselt kohal – istusin seal koolimajas kuskil klassiruumis, panin oma arvuti ja kuvarid püsti ja käisin iga päev praktiliselt uhkes üksinduses. Olin väga kontoriusku. Peale seda kui koroona tuli, oli mul kodus ikka paar kuud kohe tegemist, et keskenduda. Mul on oma maja ja aed ning koroona tuli täpselt kevadel, vastu suve. See tähendab, et keset tööpäeva tulevad kogu aeg segavad mõtted pähe – aga mul oleks seda ja teist vaja teha. Mõtted liiguvad töölt mujale, sest sa oled teises keskkonnas, kus sa oled kogu oma senise elu teisi mõtteid mõelnud. Aga selle paari kuuga harjusin ära ja siis kui mingi hetk olukord leevenes ja oli vaja kontorisse minna, siis ma seisin nagu peata kana. Esiteks vaatasin ringi, et mida ma nüüd ometi selga panen? Siis hakkasin arvutama, et kui palju varem ma pean tõusma. Arvutasin kokku, et kulutan tööle minekuks ja tulekuks poolteist tundi. Kodukontorist ma lihtsalt astun aeda ja veedan selle poolteist tundi seal. Ma harjusin kodukontoriga nii ära ja praegu tunnen, et 100% kontoris käima enam ei hakka. Mulle aga väga meeldivad tiimiüritused, kui inimesed tulevad kokku. Täiesti eralduda ma ka ei taha. Pigem näen seda nii, et igapäevased koosolekud teen Teamsis aga need teemad, kus oleks vaja pikemalt arutada ja ajurünnakut teha, need on ikka parem üheskoos teha, tulevad paremad ideed. Nende jaoks ma tulen hea meelega kontorisse.
KAS SEE ERALDIOLEMINE TIIMITUNNET EI OLE MÕJUTANUD? ET OLEDKI KODUS OMA MAJAS JA AIANDUSE KESKEL. MIS ROLLIS TÖÖANDJA SINU JAOKS ON?
Kui asutuses on 400 inimest, siis ega sa nagunii neid kõiki ei tea, isegi kui sa kontoris oled. Aga sellega tuleb muidugi nõustuda, et osasid inimesi näed kodus olles tõesti vähem. Igapäevases suhtlusringis on mul paar kolleegi ja nendega teen igapäevaseid videokõnesid. Sellises väikses ringis on väga mugav töötada. Oled ise videos ja arvutipilt on kohe juurde võtta. Kõik need virtuaalsed võimalused toetavad üksteist.
KAS TEIL KAAMERAD ON SEES TAVALISELT?
Kui ekraani jagame, siis ei ole kaamerapildil suurt mõtet, sest seda tikutopsisuurust pilti pole mõtet teistega jagada. Aga suuremad arutelukoosolekud ja infokoosolekud, siis ikka tahad inimesi näha.
MIS SA SIIS TEED, KUI SA TÖÖD EI TEE?
Kui mina tööd ei tee, siis nagu sa juba aru said, on mul aed. Kui mõni tunneb rõõmu spaa voucherist, siis minul lähevad silmad põlema ehituspoes. Oma eelmise aasta tulemustasu eest ostsin näiteks ketaslõikuri. Mulle meeldib asju ise teha. Mul on ka lapselaps, kes sai juunis kolmeseks, tema käib siin üle nädala. Ka rahvatantsus käin.
KAS NÄED OMA TULEVIKKU EDASPIDI KA RTKS? MIS SIIS SAAB, KUI ÄRIANALÜÜTIKU TÖÖ AMMENDUB?
Vahel olen mõelnud küll, et kas RTKs on mingeid kohti, kuhu võiks veel liikuda. Hetkel ei ole muidugi tunnet tekkinud, olen alles värskelt uues ametis ja praegu tahan ikka mõnda aega siin tegutseda ja uusi asju kogeda. Aga ma ei ütle ühelegi tulevikuvõimalusele ei, mis minu teele satub. Eks näis!
