Millist lisaväärtust aitab õigusdisaini praktikate kasutamine luua avalikus sektoris?

Legal design ehk õigusdisain on oma olemuselt suuresti seotud disainmõtlemise ja kasutajakesksusega. Eri autorid on seda defineerinud igaüks natuke erinevalt, kuid kõige lihtsamalt ja kokkuvõetult võib seda vaadelda kui kasutajakeskse mõtteviisi rakendamist õiguse valdkonnasⁱ. Eesmärk on see, et ühelt poolt muutuksid kasutajasõbralikumaks nii valdkonnaga seotud teenused, kui teisalt ka õigussüsteem iseⁱⁱ.

Märkimist väärib, et kuigi reaalsuses on õigusdisaini rakendatud kindlasti ka varasemalt erinevates õigusvaldkonna teemadega seonduvates projektides, siis inglisekeelne sõnapaar “legal design” on kasutusel olnud sellisena vaid ligi kümmekond aastatⁱⁱⁱ  ning eriliselt lendu on see läinud just viimastel aastatel. Kuigi ka selle eestikeelne vaste veel kanda kinnitamas, võiks hea ja lihtne „õigusdisain“ selle eestikeelseks vasteks kenasti sobida.

Õigusdisaini eesmärk on muuta õigusaktid, õigusabi teenused ja materjalid arusaadavaks ning lihtsasti kasutatavaks

Õigusdisain ei ole vaid õigusvaldkonna inimeste ja juristide teema ning tegelikkuses puudutab see meist absoluutselt igaüht. Seda seetõttu, et kõigi meie elu mõjutavad väga erinevad õigusaktid, õiguslikud dokumendid ja nendega seotud teenused. Nii on ka õigusdisaini kasutusampluaa üsna suur. Näiteks puudutab see õigusaktide koostamise valdkonda, et tagada see, et õigusakt vastaks tegeliku elu vajadustele ja olukorrale. Õigusdisain on aga ka see, et õigusakti sihtrühmale on välja töötatud kasutajakesksed materjalid, nt infoarhitektuurilt ja keelekasutuselt läbimõeldud tekstid, toetavad visuaalid või ka näiteks IT-lahendused selleks, et inimesed õigusrägastikku oma küsimuste ja probleemidega ära ei eksiks. Samuti kuuluvad siia alla õigusabi teenused, mis on inimestele kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. 

Erasektoris kasutatakse õigusdisaini aga ka näiteks mahukate lepingute kasutajakesksemaks esitamiseks ja visualiseerimiseks^iv. Kõige selle juures on oluline just inimkesksus, kasutaja vajaduste pildile toomine ja selle pildil hoidmine kogu protsessi vältel. Erialakirjanduses tuuakse sageli välja ka õigusdisaini proaktiivset eesmärki, kus õigusdokument, näiteks leping ei keskendu niivõrd enam riskide minimeerimisele kuivõrd aga võimaluste loomisele, mis aitaks osapooltel enda eesmärke paremini saavutada, ehk õigusdisaini eesmärk sealjuures on osapoolte jaoks õiguse paremini toimima panemine^v. Need olid vaid mõned näited paljudest ning kuna valdkond on kiirelt arenev, lisandub neid pidevalt.

Õigusdisaini tööprotsess, tulemuse saavutamiseks vajalikud meetodid ja tööriistad on sarnased teenusedisainis kasutatavatele praktikatele

Kasutajavaate sissetoomiseks saab kasutada intervjuusid, vaatlusi, koosloome töötubasid, kasutajateekondade loomist ja muid disainitööriistu. Oluline on ka prototüüpida ja testida lahendusi, et tagada nende sobivus. Selles mõttes on õigusdisain tihedalt seotud ka teenusedisainiga, et mitmed teenusedisainis levinud meetodid ja tööriistad sobivad kenasti ka õigusdisaini. Lisaks on õigusdisainis olulised ka erinevad infodisainiga seotud meetodid, nt info kasutajakeskselt esitamine, visualiseerimine jm^vi.  Kui vaadata erialakirjandust, siis on näiteid tuua eri riikidest, eriliselt paistavad silma Põhja-Ameerika ja Soome. USAs Stanford Law School juures on õigusdisainiga tegelev üksus^vii, Soomes aga õpetatakse õigusdisaini eraldi magistriõppekava raames Helsingis Laurea rakenduskõrgkoolis^viii. Samuti on näha, et erasektoris on tekkimas ka eraldi õigusdisainile spetsialiseerivad ettevõtted, näiteks Soomes^ix, Prantsusmaal^x, Hollandis^xi  ja mujal^xii.

Edulugudest on Soomes näiteks katsetatud hankereeglite visualiseerimist, kus mitukümmend lehekülge hankereegleid pandi lisaks tekstilisele algformaadile lisaks ka visuaalsele kujule. Seejärel mõõdeti visuaalide mõju kasutajatele ja leiti, et visuaalid suurendasid nii sisust arusaamise kiirust, täpsust kui ka üldist meeldivust kasutajakogemusest^xiii. Lisaks võib Soome magistriõppest tuua näite, kus õigustekstide edasiandmiseks kasutati muinasjuttude ja luuletuste formaati^xiv. Ka koomiksid infoedastusena on kajastust leidnud^xv. Põhja-Ameerikast võib tuua näite, kus koosloomes kasutajatega valmis toimiv lahendus New Yorgi üürnike probleemide paremaks lahendamiseks, mida nüüd on laiendatud nii teenuse sisu kui ka kasutuspiirkonna mõttes^xvi. Näiteid on aga ka sellest, kuidas õigusdisaini abil parandatakse süsteemi, et kaitsta tõhusamalt saamide kultuuripärandi ja rahvariiete intellektuaalomandit^xvii  või siis aidatakse kaasa Kolumbia senini väga pikkade kohtulahendite lihtsustamisele^xviii.

Eesti kontekstis on näha, et kuigi õigusdisain terminina on veel uus, siis kahtlemata tegelikkuses õigusdisainiga tegeletakse. Näiteks saab välja tuua avaliku sektori innovatsioonitiimi innovatsiooniprogrammi, kus mitmetest projektidest on õigusvaldkonna teemad läbi käinud, mistõttu võiks neid oma sisult ilmselt õigusdisainivaldkonna alla klassifitseerida^xix. Samuti on mitmetes ministeeriumides ja allasutustes eraldi teenusedisainerid palgal, kes samuti võivad oma töö sisus õigusdisainiga kokku puutuda, isegi kui seda selliselt otsesõnu ei nimetata. Õigusdisaini valdkonda võiks liigitada ka õigusrobotid ja näiteks nõuete loomiseks loodud tehnilised kasutaja vaeva säästvad lahendused^xx.

RTK tööprotsessides kasutatakse õigusdisaini meetodeid peamiselt toetuste valdkonnas 
 

Kuna RTK on EL struktuurifondide korraldusasutus Eestis, vastutades nii fondivahendite jagamise süsteemi kui selle tulemuslikkuse eest, siis on õigusdisain üha rohkem ka RTK toetuse valdkonnas pildil. Ühelt poolt on sellest kasu just toetuse andmise tingimuste loomise faasis, kus kasutaja mõistmise meetodite abil saab paremini tagada, et toetuse tingimused vastavad päriselu olukorrale, sihtrühma vajadusele ja võimekusele. Teiselt poolt on õigusdisain juba vastuvõetud toetusmeetmete sisu kommunikeerimisel, et võimalik taotleja saaks võimalikult mõistliku aja ja närvikulu ning lihtsa vaevaga aru, kas temale ja tema tegevusele konkreetne toetus sobib, mis on toetuse tingimused ja kõik, mis toetuse ja taotlemisega kaasneb. Sellele lisanduvalt võiks õigusdisain kasu tuua ka näiteks keeruliste haldusaktide sisu arusaadavamaks muutmisel. Siin saab õigusdisaini meetodite paletist abi just infodisainist ja visualiseerimisest, kuid miks mitte tulevikus ka muudest lahendustest, näiteks videotest, IT-lahendustest, kasvõi toetusõiguslikkuse kalkulaatoritest vms. 

Kuna RTK teenused ulatuvad aga toetuste maailmast palju kaugemale, siis võiks õigusdisainist kasu olla ka muudes töövaldkondades,  olgu see siis näiteks kasvõi riigihangete või puhkusekorralduse reeglite kasutajakesksemal esitlemisel. Kui nii toetuse andmise tingimuste koostamisel kui selle rakendamisel kasutataks õigusdisaini põhimõtteid ja meetodeid, saaks paremini tagada selle, et toetused oleks senisest kasutajasõbralikumad – et need vastaksid sihtrühma vajadustele,  ootustele ja võimekusele ning et nendes orienteerumine ja arusaamine oleks lihtne ja mugav. See parandab ühelt poolt nii klientide rahulolu, kui teisalt tagab ka toetuste tulemuslikuma rakendamise, sest toetused jõuavad õige sihtrühmani ning parema infodisaini kaudu võiks väheneda ka infopäringute ning võimalike teadmatusest tulenevate vigade hulk toetuste kasutamisel.

Õigusdisaini teemadega seonduv on RTK -s sel aastal läbivalt fookuses

Kõige värskematest tegevustest saab välja tuua 25. mail RTK korraldatud õigusdisaini päeva. Selle käigus õnnestus Eestisse kutsuda õigusdisaini valdkonna üks teerajajaid Stefania Passera, kes viis läbi neljatunnise sisuka töötoa, mille  käigus õpetati ligi 100 toetuste andmise valdkonna inimesele rohkelt praktilisi oskuseid sellest, kuidas muuta keerukad toetuste reeglid kasutajale selgemaks ja lihtsamini hoomatavaks. Siinjuures ei pea õpitut rakendama vaid toetuste või õigusaktide loomise valdkonnas, sest sihtrühmale selgete sõnumite seadmise oskusest on kasu igas eluvaldkonnas. Põhjalikumalt on teema,  kuidas aitab toetuse saajate teekonna kaardistamine luua kasutajasõbralikumaid tingimusi toetuse andmiseks RTK veebis lahti kirjutatud. 

Kuna RTK meetmedisainerite missioon on anda hoogu sellele, toetused oleksid kasutajasõbralikumad, siis tegelikkuses ongi enamik seonduvaid tegevusi ka õigusdisaini valdkonda puudutavad. Nii saab välja tuua näiteks meetmedisaini võrgustiku tegemised eri disainimeetodite katsetamisel kui ka erinevad toetuste disainiga seonduvad tegevused, töötoad ja koolitused. Praktilise näitena saab tuua näiteks toetuse saaja teekondade kaardistamise kasutamise toetuse loomise protsessis, eesmärgiga luua kasutajasõbralikumaid toetuse andmise tingimusi (päeva kokkuvõtet saab täpsemalt lugeda siit). 

Õigusdisaini kasutamine pole vaid ühekordne projekt. Tegemist on paradigma muutusega, kus õigusloome, sh toetuste loomise, valdkonnas ei ole tähtis vaid see, et õigusakt vastaks kõikidele formaalsetele valdkonna õigusakti nõuetele vaid, et alati oleks tehtud teadlikke samme ka kasutajavaate väljauurimiseks ja pardaletoomiseks. Siinjuures on oluline ka reeglite arusaadavuse tagamise osa, sest alati ei ole võimalik lihtsustada reegleid endid, kuid kasutajale saab lihtsamaks teha nendest arusaamist. On üsna selge, et õigusdisain on tulnud, et jääda ning edaspidi on ilmselt näha, kuidas see üha suuremalt lisaks toetuste valdkonnale ka muudesse õiguse valdkondadesse üha loomulikumalt integreeritud saab. 

RTK eksperdid, juristid ja meetmedisainerid pakuvad administratsioonile nõu ja tuge. 
 

Meetmedisaini tiim toetab ministeeriume selles, et toetuse tingimused oleksid kasutaja vajadust ja võimekust arvestavad ning arusaadavad ning rakendusüksusi selles, et toetuste info oleks sihtrühmale lihtsasti leitav ja arusaadav. Hea meelega aitab tiim nõu ja jõuga ning katsetab ka koos toetuse andmise tingimuste loojate ja rakendusüksustega, et leida kõige sobivaimad ja tulemuslikumad meetodid kasutajavaate pardaletoomiseks just konkreetses kontekstis.

Kindlasti saab tiim aidata kaasa mõelda aga ka laiemalt olles toeks nii korraldusasutusele toetuste süsteemi üleselt kui ka RTK-le kui organisatsioonile. Samuti aitab RTK Meetmedisaini tiim, kes hea meelega enda kogemust jagab. 

Lugemisvara osas saab öelda, et kuigi valdkond on veel kujunemisel, leidub inglisekeelses kirjanduses õigusdisaini kohta üsna palju lugemist seda nii akadeemilise kirjanduse kui ka nt blogipostituste näol.  Alustada võib näiteks valdkonna ühe pioneeri Margaret Hagani selleteemalisest kaasahaaravast ja kõigile tasuta kättesaadavast e-raamatust^xxi. Samuti võiks kiigata näiteks ka Legal Design Alliance lehele^xxii, kus on toodud valdkonnaga seotud kirjandust ja näiteid. Lisaks on viimastel aastatel ilmunud ka mitmeid uusi ja põnevaid raamatuid^xxiii. Kindlasti valdkonna arenedes suureneb ka kirjanduse ja eluliste näidete hulk, kuid miks mitte aidata valdkonna arendamisele ka ise kaasa, kas siis ise nt tööülesannete raames õigusdisaini valdkonda arendades või miks mitte ka heasoovlikult nõudlikuks kodanikuks olemise kaudu.

Rohkem infot õigusdisaini kohta, samuti meetmedisaini tiimi kontaktid leiab meetmedisaini lehelt

 

Allikad ja viited
 

[i] Hagan, M. Law by Design. https://lawbydesign.co/legal-design/ . Vaadatud 10 veebruar 2023

[ii] Hagan, M. Law by Design. https://lawbydesign.co/legal-design/ . Vaadatud 10 veebruar 2023

[iii] Klemola, M. & Kohlmeier, A. 2021. The Legal Design Book. Doing law in the 21st century.

[iv] Haapio, H., Plewe, D.-A., & Rooy, R. 2016. Next Generation Deal Design: Comics and Visual Platforms for Contracting. In:   In Erich Schweighofer et al. (Eds.). Networks. Proceedings of the 19th International Legal Informatics Symposium IRIS 2016. Österreichische Computer Gesellschaft OCG, Wien 2016, 373-380 (ISBN 978-3-903035-09-6). Jusletter IT 25 February 2016. https://ssrn.com/abstract=2747821. Vaadatud 13 jaanuar 2023.

[v] Rossi, A., Ducato, R., Haapio, H. & Passera, S. 2019. When Design Met Law:  Design Patterns for Information Transparency. In: Droit de la consommation, 122-123 (5), 79-121. http://hdl.handle.net/2078.1/216263.  Vaadatud 13 jaanuar 2023

[vi] Hagan, M. Law by Design. https://lawbydesign.co/legal-design/ . Vaadatud 10 veebruar 2023

[vii] Stanford Law School. Legal Design Lab. https://law.stanford.edu/organizations/pages/legal-design-lab/  Vaadatud 13 veebruar 2023

[viii] Niinikoski, S. & Toivonen, N. 2021. Legal design in education: ways of teaching and the role of different disciplines in building legal design competence. In: Corrales Compagnucci, M., Haapio, H. & Hagan, M., Doherty, M. (eds.). Legal Design : Integrating Business, Design and Legal Thinking with Technology, 219-239, Northampton : Edward Elgar Publishing

[ix] Dot Legal Design Consultancy, https://www.dot.legal/. Vaadatud 10 veebruar 2023

[x] Amurabi legal innovation by design. https://www.amurabi.eu/en/. Vaadatud 10 veebruar 2023 ; Your comics. Legal Design Agency. https://your-comics.com/en/legal-design-agency.html . Vaadatud 10 veebruar 2023

[xi] Aclara Legal Design, https://www.aclaradesign.nl/. Vaadatud 10 veebruar 2023

[xii] TLB. Legal Design. https://www.tlb.law/. Vaadatud 10 veebruar 2023

[xiii] Passera, S. 2017. Flowcharts, Swimlanes, and Timelines: Alternatives to Prose in Communicating Legal–Bureaucratic Instructions to Civil Servants. Journal of Business and Technical Communication, 32(2), 229–272,  https://doi.org/10.1177/105065191774645

[xiv] Linna, J. 2019. Storytelling and Poetry in Legal Design Education. Laurea University of Applied Sciences. https://urn.fi/URN:NBN:fi-fe202001142099. Vaadatud 10. veebruar 2023

[xv] Haapio, H., Plewe, D.-A., & Rooy, R. 2016. Next Generation Deal Design: Comics and Visual Platforms for Contracting. In:   In Erich Schweighofer et al. (Eds.). Networks. Proceedings of the 19th International Legal Informatics Symposium IRIS 2016. Österreichische Computer Gesellschaft OCG, Wien 2016, 373-380 (ISBN 978-3-903035-09-6). Jusletter IT 25 February 2016.  https://ssrn.com/abstract=2747821 Vaadatud 13 jaanuar 2023

[xvi] Treni, A., Clement, G. 2021. Co-designing digital tools for 21st-century tenant organizing. In: Corrales Compagnucci, M., Haapio, H. & Hagan, M., Doherty, M. (eds.). Legal Design : Integrating Business, Design and Legal Thinking with Technology, 133-154, Northampton : Edward Elgar Publishing ; JustFix. https://www.justfix.org/en/. Vaadatud 10. veebruar 2023.

[xvii] Ballardini, R. M., Härkönen, H., Kestilä, I. 2021. intellectual property rights and Indigenous dress heritage: towards more social planning types of practices via user-centric approaches. In: Corrales Compagnucci, M., Haapio, H. & Hagan, M., Doherty, M. (eds.). Legal Design : Integrating Business, Design and Legal Thinking with Technology, 82-106, Northampton : Edward Elgar Publishing

[xviii] Fandino, M. B. Legal design in judical decisions: Columbian case study. In: Corrales Compagnucci, M., Haapio, H. & Hagan, M., Doherty, M. (eds.). Legal Design : Integrating Business, Design and Legal Thinking with Technology, 202-218, Northampton : Edward Elgar Publishing

[xix] Riigikantselei. Innovatsioonitiim. 2023. https://riigikantselei.ee/innotiim#oigusloome-tohustami. Vaadatud 13 veebruar 2023.

[xx] Eestis nt Hugo. Legal õigusrobotid, https://hugo.legal/oigusrobotid/. Vaadatud 10 veebruar 2023

[xxi] Hagan, M. Law by Design. https://lawbydesign.co/legal-design/. Vaadatud 10 veebruar 2023

[xxii] Legal Design Alliance. Resources. https://www.legaldesignalliance.org/resources/. Vaadatud 10 veebruar 2023

[xxiii] Vt nt. Corrales Compagnucci, M., Haapio, H. & Hagan, M., Doherty, M. (eds.). Legal Design : Integrating Business, Design and Legal Thinking with Technology, 1-8, Northampton : Edward Elgar Publishing ja vt nt Klemola, M. &Kohlmeier, A. 2021. The Legal Design Book. Doing law in the 21st century. Meera Klemola and Astrid Kohlmeier.